Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepa sõnul on tarbijate jaoks terviseteadlikkus, tervislik toitumine ning tervislike koostisosade jälgimine pakendil tugevas kasvutrendis ning seda kinnitavad nii uuringud kui ka reaalne tarbijakäitumine kauplustes. “Loomulikult oli 50%-lise täisterasisaldusega tooteid kõigi meie suuremate tootjate portfellis juba mullu, kuid praeguseks on nad veelgi suurendanud oma täisterast pagaritoodete mahtu ning käivad väga selgelt inimeste ootustega kaasas,” kinnitas Sirje Potisepp. Potisepa sõnul mõjutas Hea tava leping osaliselt nii uute täisteratoodete sündi, kuid oli eelkõige suunatud “täistera” mõiste selgeks ja ühtlaseks kasutamiseks. “Hea tava leping on olnud väga konkreetne ja korrastav samm nii tarbijate kui pagaritööstuste jaoks, et täisteramõiste oleks kõigile üheselt arusaadav ja pakenditel kasutatav,” ütles Potisepp. Ta lisas, et varem võis täisteratooteks nimetada ka leiba või saia, mille täisterasisaldus oli vaid 5%, kuid nüüd ainult sellist, mille täisterajahu sisaldus ületab 50%. “Tarbijad peavad õigusega täisteratooteid tervislikuks, selliseid tooteid on võimalik märgistusega esile tuua ja kindlasti innustab see tööstusi tervikuna uusi tooteid arendama ja olemasolevate sisaldust täiustama,” leiab Potisepp.
Eesti Pagari turundusjuhi Maria Martini sõnul on aastaga nende sortimenti lisandunud neli toodet, mis sisaldavad üle 50% täisterajahu. Eelmise aasta sügisel turule toodud Pagari röst on tarbijate poolt hästi vastu võetud ning toode pälvis ka tiitli Parim pagaritoode 2017. “Tarbijate suundumust tervislikkuse ja täisteratoodete eelistamisel näitab näiteks ka see, et meie köögiviljalisandite ja seemnetega täisterast Pehmikud on kujunenud tõeliseks hitt-tooteks,” nimetas Maria Martin.
Fazer Eesti turundusjuhi Joosep Volkmanni sõnul lisandus aastaga nende tootevalikusse kolm uut täisteratoodet ning täisteratoodete osakaal nende sortimendis on nüüdseks 20%. “Müüginumbrid näitavad väga selgelt täisteratoodete tarbimise suurenemist, näiteks täisterast Fazer Juurika palaleivakesed on moodustanud sellel aastal kogu Baltikumi uudistoodete müügist 37%,” kinnistas Volkmann.
Ka Leiburi turundusjuht Annika Oja kinnitab, et täisterajahust ja lisandväärtusega tervislike komponentidega tooteid ostetakse järjest rohkem. “Tänaseks on Leiburi Eesti turul müüdavatest toodetest umbes kolmandik täisteratooted ja need annavad ka kolmandiku käibest. Vahe on oluline, sest kolm aastat tagasid olid mõlemad numbrid umbes kümme protsenti,” sõnas Annika Oja. Leibur uuendas hiljuti näiteks populaarse Saibi koostist, muutmata toote maitset, kuid suurendades selles täisterarukkijahu sisaldust, et viia see kooskõlla Hea tava lepingu nõudega 50% täisterajahu sisaldusest. „Sarnase muudatuse viisime edukalt läbi juba 2015. aastal Ruksi rukkileibadel.“
Täistera mõiste Hea tava leppisid kokku Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Leivaliit, Eesti Pagarite Selts, Maaeluministeerium, Veterinaar- ja Toiduamet ning Tervise Arengu Instituut. Selle kohaselt defineeritakse nii “täistera” kui “teraviljast koostisosad” mõisted ning määratletakse, et toidualases teabes kasutatakse sõna “täistera” (sh viitamisel pildina, sümbolina, graafikana) pagaritoodete puhul vaid juhul, kui pagaritoote valmistamisel kasutatud kõikidest teraviljast koostisosadest on vähemalt 50% täistera. Täisterapasta puhul tehakse seda vaid juhul, kui pasta valmistamisel kasutatud kõikidest teraviljast koostisosadest on 100% täistera. Ekstrudeeritud täisteratoote puhul tehakse seda vaid juhul, kui toote valmistamisel kasutatud kõikidest teraviljast koostisosadest on 100% täistera. Esmakordselt lepiti Eesti toidusektoris laiapõhjaliselt kokku ühe mõiste kasutamine ja kehtestatati sellele konkreetne standard, mida järgida.
Täistera mõiste hea tavaga on liitunud Eesti suurimad pagaritööstused Leibur, Eesti Pagar ja Fazer. Samuti Tartu Mill; Balti Veski, Balsnack, Hagar, Sangaste Linnas.
Foorum