"Igaüks kogeb elus negatiivseid tundeid ja stressi – halb tuju ja pinge üldiselt, ärevus, hirm, häbi, süü, jõuetus, lootusetus. Alkohol aitab suurepäraselt emotsioone tuimestada ja mõtlemist pärssida. Nii võib alkoholi mõju all olles tunduda lihtsam maailma raskuse ja enda muredega hakkama saada,“ ütles kliiniline psühholoog Kariina Laas. "Kuid tegelikult süvendab alkohol emotsionaalseid probleeme ja lisab uusi. Alkohol võib kaasa aidata depressiooni, unetuse ja ärevushäirete tekkimisele või süvenemisele.“
Laasi sõnul tuleks inimesel, kellel on negatiivsete emotsioonide ja stressiga keeruline hakkama saada, otsida toetust lähedastelt või nõu pidada perearsti, psühhiaatri või psühholoogiga. Alkoholi tuleks aga pigem vältida, sest leevendus alkoholi tarvitamisest on lühiajaline. "Pikemalt ette vaadates kahjustab alkohol inimese suhteid, saavutusi, tööelu, rahalist seisu ning tervist. See aga omakorda süvendab stressi, muretsemist ja masendust. Nii võibki sattuda nõiaringi, mis hakkab esialgsele eesmärgile – oma negatiivseid tundeid leevendada – hoopis vastu töötama. Eeltoodu ei tähenda muidugi, et alkoholi tarvitamine niisama või positiivsete emotsioonide võimendamiseks kuidagi teisiti mõjuks, ka sel puhul võib liigtarvitamine lõpuks samasuguste probleemideni viia,“ lisas Laas.
Abi leiab ka veebilehelt www.alkoinfo.ee, kuhu on loodud emotsionaalse enesetunde test, mis aitab saada ülevaate oma emotsionaalsest seisundist. Kampaania reklaame näeb ka tänavatel, raadios, televisioonis ja internetis.
2018. aasta augustis TAI tellimusel läbi viidud küsitlus näitas, et viimase kuu jooksul on enam kui pooled täisealistest eestimaalastest kogenud stressi, ülemäärast pinget või muret. Ligi pooltel oli raskusi uinumisega. 40% vastanutest on hiljuti tundnud üksildust, lootusetust või kurvameelsust. Küsitluse tulemused näitasid, et jätkuvalt on inimesi, kes arvavad, et alkoholist võib selles abi saada – veerand vastanutest nõustus, et alkohol aitab neil saada paremaks suhtlejaks, viiendik peab alkoholi heaks unerohuks ning 14% näeb alkoholis head vahendit negatiivsete emotsioonidega toimetulekuks.
Ka 2016. aastal läbi viidud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring näitas, et alkoholi tarvitamise ja kehvema vaimse tervise vahel on seos. Inimesed, kes tarvitavad alkoholi tervist ohustaval moel (naised, kes on viimase 7 päeva jooksul tarvitanud üle 8 ja mehed üle 16 alkoholiühiku) on suurema tõenäosusega stressis, masenduses või mõelnud enesetapumõtteid. Kui nende seas, kes tarvitavad alkoholi madala riski piires või üldse mitte, on varasemast rohkem masendunud inimesi 19%, siis alkoholi tervist ohustaval moel tarvitajate hulgas oli see osakaal koguni 28%.
Lisainfo: www.alkoinfo.ee
Foorum