Reisiampsud #32: Anu Prandi & Madeira

"Reisiampsud" on Nami-Nami lugudesari, kus uurime armastatud eestimaalaste käest, mida maitsvat nad oma viimasel reisil sõid ja soovitame retsepte, mille abil reisimälestusi oma koduköögis taaselustada.

Sel korral kirjutab toidumaailmaga juba aastakümneid seotud olnud Anu Prandi oma Madeira-reisist.

Kus käisid ja kui kaua reis kestis?

Augustikuine reis viis Atlandi ookeanis asuvale vulkaanilise tekkega imelise loodusega Madeira saarele. Madeira saar asustati alles 15. sajandil Portugali poolt. Erinevalt paljudest teistest ookeanisaartest ei olnud seal enne põlisasukaid. Madeira on natukene väiksem kui Hiiumaa. Nädalaga jõuab saarega tutvuda ning lisaks piisavalt päikese- ja ookeanimõnusid nautida.

Saar üllatas oma kauni ja mitmekesise loodusega. Pelgasime augustis väga suurt turistide hulka aga meie õnneks ei olnud isegi kõige suuremate turismiatraktisoonide juures liiga palju inimesi. Ilm on saare lõunapoolsel küljel soojem ja põhjapool pilvisem ning mõned kraadid jahedam. Keskmine temperatuur oli 23-28 kraadi.

Milline oli reisil Sinu tüüpiline hommikusöök?

Kuna elasime hotellis, siis oli ka hommikusöök hotelli restoranis. Hommikusöök oli klassikaline, meie õnneks rikkalik ja värske. Minu hommikusöögid on suhteliselt lihtsad, tass kohvi külma piimaga, värske apelsinimahl (pühapäeval oli võimalik endale ka üks mimosa kokku segada), värskelt valmistatud omlett enda valitud lisanditega või Bircher müsli.

Millised olid kolm kõige eredamat toidumälestust?

Espada preta  ehk musta süsisaba carpaccio hooaja puuviljadega, Grillitud saurel ehk stauriid. Tomatisupp, mida Madeiral armastatakse süüa pošeeritud munaga - sopa de tomate e cebola.  Ja loomulikult bolo do caco, kohalik lapik sai koos küüslauguvõi ja peterselliga.

Madeira nagu ka mandri Portugal on iga kalaarmastaja paradiis. Tänu pikaaegsetele kalastamise traditsioonidele ja rikkaliku saagiga ookeanile on värske kala olulisel kohal igapäevasel söögilaual.

Mõned näited. Must süsisaba (Espada preta, ld k. Aphanopus carbo, ingl. k. black scabbarfish) on hirmutava väljanägemisega kala, aga see valge lihaga hõrk mereelukas maitseb imeliselt. Teda leidub peamiselt Atlandi ookeanis. Süsisaba kõige populaarsem serveerimise viis Madeiral on koos banaaniga. Madeira kasvatab sarnaselt Kanaari saartega ka banaane. Mina sõin süsisaba carpaccio't mis oli marineeritud hooaja puuviljadega. Palju on tuunikala, mida värskelt marineeritakse oliiviõli, küüslaugu, soola ja punega ja serveeritakse frititud maisiga (milho frito). Gaiado (tursa sarnane), potas (sarnaneb hiidkalmaarile).

Minule meeldib värske kala juures kui õrna toorainet ei maitsestata üle ja ei tehta tarbetuid vigureid delikaatse toorainega. Küüslauk, hea oliiviõli ja meresool, sidrun on põhilised maitsestajad.

Tursa valmistamise viise on loomulikult palju erinevaid, lihtsalt sütel grillitud, erinevad hautised jne. Minule meeldib kala mis on värske, grillitud või (bacalhau com natas) tursk viilutatud kartulite ja koorega, tursk kartuliribade ja munaga, tursk keedetud kartulite ja karamelliseeritud sibulatega jne.

Kasutatakse ka soolatud turska (Bacalhau) nagu mandri-Portugalis on traditsiooniks. Soolatursk on enamasti pärit põhjapoolt Norrast või Newfoundlandist juba ajalooliselt. Madeiral on ka värsket turska ookeanist saadaval. Lisaks olid meil menüüs chicharros fritos ehk frititud stauriid, lapas gerlhadas (grilled limpets) ehk mereteod küüslaugu ja õliga kuumal pannil serveerituna. Loomulikult krevette küüslaugu, peterselli ja sidruniga, äädikaga marineeritud kaheksajalasalat jne.

Ja loomulikult on Madeira paik liha armastajatel. Populaarsem roog espetada – veiselihast grillvarras, kus sageli grillvardana kasutatakse loorberipuu oksa ja grillitakse tulel/sütel ja lastakse liha tõmmata suitsevatel loorberilaastudel. Liha on eelnevalt sisse hõõrutud küüslaugu ja soolaga. Lihtne, maitsev.

Turgu tasub külastada maitsvate puuviljade ja ohtrate korgist valmistatud esemete pärast. Mina sain teada puuviljaleti ees, et granadill (passionfruit) saab olla tomati, sidruni, mango, apelsini jne maitsega. Imeline!

Madeira on kuulus Madeira nimelise veini poolest. Ajalooliselt oli Madeira oluline sadama ja laevade söögi ja joogiga varustamise paik enne suure ookeani ületamist. Praktilistel kaalutlustel pikaks merereisiks lisati veinile natukene kanget viinimarja alkoholi, lisaks loksus see vein kuid merel kuumuse käes. Nii tekkis kangestatud veinile omapärane maitse. Legendi järgi üks veinilast, mis jäi müümata sattus tagasi Madeirale ja nii avastati, et vein on saanud meeldiva ja omapärase maitse. Tänapäeval Madeira nooremad veinid laagerduvad vähemalt 3-5 aastat tünnis ja need pika merereisi tingimused (kuum temperatuur ja loksumine) luuakse kunstlikult. Kuiva madeira veini juuakse aperatiivina või ka toidu kõrvale, magusaid dessertveinina. Kui Madeira veini omapärane maitse ei ole meeltmööda siis on saada rohkelt Portugali klassikalisi veini. Hinnaklass on väga sõbralik. Nagu Itaalias on limoncello siis Madeiralased armastavad ja pakuvad lahkelt poncha't. Poncha on mee, suhkru ja sidruniga laagerdatud rumm millesse võib olla segatud granadilli-, mandariini-, sidruni- või apelsinimahla. Kõige levinum on siiski sidrun. Poncha on kange ja magus. Kohalikud kasutavad seda külmetuse ja muude haiguste raviks ja hoiatavad turiste selle kanguse eest. Poest ostetud Poncha ei maitsenud nii hea, kui mõne vana külamehe kulunud baaris isetehtud. Poncha valmistamiseks kasutavad nuia millega sidrunist saadakse kätte mahl ja aroomid. Külabaari oma oli aromaatne ja paks. Poe oma nagu liköörilaadsed tooted ikka.

Kohalikus magusa valikus ajalooliselt populaarsemaid on meekook Bolo del Mel mis on tehtud kohalikust suhkruroomeest - just, mitte tavalisest meest, vaid justnimelt suhkruroomeest. See on väga rikkaliku maitsega kook. Vürtsikas, mahlane ja kleepuv. Sinna lisatakse kaneeli, aniisi, loorberit, kreeka pähkleid, mandleid ja apelsinimahla. Algselt oli see jõuludessert, aga kuna selle valmistamine võtab kaua aega, siis sageli valmistati seda nii palju, et kogu aasta sai süüa. Tänapäeval on bolo del mel menüüs aastaringselt ja ta säilib väga kaua ja läheb ajaga maitsvamaks. Pagari/kondiitrikodasid on palju ja valik on rikkalik. Populaarsed toorained pirukates ja kookides on piimasaadused, kohupiim, juust.

Madeira on tore sihtkoht, kui armastad ookeani, imelist loodust ja head lihtsat toitu. Seal on palju matkaradu, saab püüda kala, sukelduda ning tunda rõõmu teistest suure veega seotud tegevustest. Valge liivaga randa seal looduslikult ei olem kuna saar on vulkaanilise tekkega ja enamik rannajoont on kaljud.

Nami-Nami soovitab:

Kuigi häid Portugali retsepte meil Nami-Namis täitsa on (vt siia), siis Madeira retsepte on vähe. Küll on palju retsepte Madeira veiniga ja mõned retseptid bacalhau soolatursaga

Nami-Nami retseptikogu®
postitatud 14.10.2019 16:31 LISA KOMMENTAAR

Kommentaarid


Helena Uusi-Seppä
postitatud 14.10.2019 15:56

Järgmine aasta proovin jälle minna-fantastilised puuviljad, maitsvad söögid mereandidest. Ja need ürdid, neid peab sealt alati kaasa ostma.

Agne Peetersoo
postitatud 15.10.2019 15:26

Madeira elanikuna täpsustaks, et ponchas kasutatakse siiski aguardenti ehk puskarit, mitte rummi. Sellepärast on ponchal spetsiifiline maitse, ta on odav ja teeb kiiresti purju. Kohalikud armastavad, mulle isiklikult ei maitse.</br> Eks turistina paistavad asjad teistmoodi, kui kohapeal elades. Funchali turg on kahjuks ka kuulus turistilõks, kus Lõuna-Ameerikast eksporditud puuvilju Madeira omadena turistidele pakutakse. Piimatoodetega on siin üldse kehvasti, kohalikust piimast toodetakse ainult ricotta laadset toodet <em>requeijao</em>'d. Piim tuleb mandrilt ja juust Assooridelt.

Hele Riik
postitatud 17.10.2019 07:40

Oo jaa! Poncha oli hää jook, Nikita veel parem :) Süsisaba banaaniga olingi juba unustanud :O