Võtsin juba aasta alguses vastu otsuse, et püüan rohkem proovida uusi asju. Olgu selleks siis mõni uus hobi, uue koha külastus või näiteks mõne uue maitsega tutvumine. Neffi õhtul sai päris mitu uut elamust kirja. Ka näiteks Rävala puiesteel asuvasse Academic Food Lab. koolituskeskusesse astusime mõlemad sisse esmakordselt ning igapäevaselt sealt mööda sõites polnud aimugi, et hoones asub hubane söögiruum ning vägagi kaasaegselt sisustatud (koolitus)köök.
Tervituseks said sõna Eesti kokad Priit Toomits ja Andrus Laaniste ning auhinnatud Norra tippkokk Øyvind Mebostad. Plaanis oli koos valmistada 3-käiguline õhtusöök ning siis kõik muidugi ka ära süüa. Kohale tulnud külalised said valida, millise roa valmistamisel nad abiks sooviksid olla ning köök sai kiirelt siginat-saginat täis. Meile tundus kõige põnevam Andrus Laaniste juhendamisel valmiva eelroa ehk nn. peenra tegemine, mille viimaseks koostisosaks pidid saama elusad ussikesed. Jälle midagi uut!
Ette oli vaja valmistada nii “muld”, köögiviljad, “kivid” ja ka ussikesed. Ning kuigi eelroad reeglina kuigi suured ei ole, läheb ühe maitsva toidu valmistamiseks tõeliselt palju aega! Porgandite ja rediste puhastamine, kitsejuustu pruunistamine, “kivikeste” küpsetamine, peedimarinaadist “ussikeste” loomine ja palju muud. Ja siis tuli see kõik enam-vähem viisakalt taldrikule sättida. Tulemus tuli vägagi isuäratav ning pisikesed elus ussikesed tekitasid tõeliselt palju elevust. Kes julgeb süüa? Kes julgeb süüa elusalt? Kes julgeb vaid pisut praetult? Julgeid oli, aga piisavalt jätkus ka neid, kes seekord vaid peedimarinaadist valminud ussikestega piirdusid. Andrus Laanistega arutledes jõudsime siiski tõdemuseni, et ilmselt juba ca 10 aasta pärast on tegemist täiesti tavalise igapäevase toiduga ning miks mitte juba end sellega vaikselt harjutama hakata.
Söögitegemise vahepeal uurisime ka Neffi köögitehnikat, millest kõige põnevam tundus ahjuukse Slide&Hide funktsioon. Põhimõtteliselt saab ukse lihtsalt ahju alla peitu lükata! Paistis tõeliselt mugav lahendus, mida hea meelega kodus võimaluse korral igapäevaselt kasutusele võtaks.
Kui ussikesed said söödud, oli järg teise grupi poolt valmistatud surf’n’turfil Neffi stiilis. Kui taldrikul on vaakumkotis ja aurutusahjus valminud veiseliha, Kamtšatka kuningkrabi koos salati, köögiviljadega ja maitsva kastmega, siis kõht lööb nurru! Ja kui siis on veel magustoiduks kakaobiskviidi-créme anglaisi kook tonkaubade ja kalvadosega ning see näeb lihtsalt ebamaine välja, siis seda lihtsalt peab proovima.
Kõige toredam on minna üritusele ilma eriliste ootusteta (kuna lihtsalt ei tea, mis täpselt toimuma hakkab), aga siis saada sellest tõeliselt (maitsev!) elamus. Seekord meil just nii juhtus. Ja kuigi saime koju kaasa ka sel õhtul valminud toitude retseptid, siis 99,9% kindlusega me neid konkreetseid retsepte ise kunagi järele ei proovi – sest need võtavad lihtsalt liiga kaua aega (millest mitu päeva moodustaks juba õigete koostisosade kokkuotsimine). Aga neid toredas seltskonnas koos valmistada ning seejärel süüa oli imetore. Ning uut kööki sisustades uuriksime juba põhjalikumalt Neffi köögitehnika mugavaid funktsioone (näiteks siit https://www.neff-home.com/ee/), sest ilmselgelt saab nendega ka lihtsamaid ja igapäevasemaid toite valmistada. Kõige olulisem on kirg kokkamise vastu - olgu need toidud siis peened ja erilised või kodused ja lihtsamad.
Fotod: Oleg Harchenko
Foorum