Stevia on päevalille perekonda kuuluv taim, mis kasvab Kesk- ja Lõuna-Ameerika subtroopilistel ja troopilistel aladel. Stevia rebaudiana Bertoni liiki kasvatatakse laialdaselt just selle lehtede magusa maitse pärast, kuna steviast saadud magusaine on 250-300 korda magusam kui suhkur ning magus maitse ei kao ka kuumutamisel ja happelises keskkonnas.
Brasiilias ja Paraguais kasutatakse stevia lehti magustamiseks juba aastasadu. 1931. aastal eraldati stevia lehtede ekstraktist magusamaiselised glükosiidid, mida hakati nimetama steviosiidideks. Kaks enamesinevat - steviosiid ja rebaudiosiid A - on määravad stevia maitse kujundamisel. Mida rohkem on rebaudiosiid A-d, seda vähem ilmneb steviale iseloomulikku maitset. Esimene tööstuslik stevia magusaine toodeti 1971. aastal Jaapanis ning sellest ajast peale on magusaine jäänud seal erinevate jookide ja toitude maitsestamisel laialdaselt kasutusele. Populaarne on stevia ka teistes Aasia riikides.
Kuid alati ei pruugi kõik looduslik ohutu olla ning seetõttu pidi stevia enne kasutusloa saamist läbima pikaajalised ja põhjalikud ohutusuuringud. 2006. aastal uuris WHO ekspertkomisjon põhjalikult glükosiidide toimet katseloomadega ja vabatahtlike inimestega teostatud katsetes ning jõudis järeldusele, et stevia on tervisele ohutu.
USA-s on steviat lubatud kasutada toidu lisaainena alates 2009. aastast, Euroopa Toiduohutusamet andis steviale kasutusloa 2011. aastal. Erinevus USA-ga on selles, et Euroopa Liidu riikides on lubatud kasutada kõiki stevia glükosiide, USA-s on lubatud kasutada ainult rebaudiosiidi A ning seda on müüa kauplustes kõrvuti teiste sünteetilste magusainetega.
Meil on toiduainete pakenditel on stevia esitatud magusaine nime all, numbriga E 960 vōi nimetusega stevioolglükosiidid. Euroopa Toiduohutusamet on kindlalt paika pannud, millistesse toiduainetesse ja kui palju võib steviat lisada. Samuti on paika pandud, et stevia päevane ohutu annus on 4 milligrammi 1 kilogrammi kehakaalu kohta. Antud koguse puhul on Euroopa Toiduohutusametit kritiseeritud liigse konservatiivsuse pärast.
Stevioolglükosiide sisaldavad toiduained aitavad inimestel vähendada toidu ja jookidega saadavat energiat ja sobivad neile, kes tahavad kaalu alandada või normaalset kehakaalu säilitada. Samuti sobib magusaine kasutamine diabeetikutele. Steviat on väga edukalt võimalik kasutada ka küpsetamiseks, internetis leidub selle kohta laialdaselt informatsiooni ja õpetussõnu.
Magusaine keemiline koostis ja maitseomadused võivad olla erinevad, eelkõige sõltudes taime kasvutingimustest, koristamise ajast ja tootmismeetodist. Sellepärast peavad toiduainete tootjad hoolikalt testima, millistesse toiduainetesse ja kui palju steviat lisada, et ei ilmneks kõrvalmaitset. Steviat on siiani kasutatud eelkõige magustoitudes, jogurtites, marineeritud toiduainetes, salatikastmetes ja ketšupis. Kõige rohkem kasutatakse steviat karastusjookides. 30% suhkru asendamisel stevioolglükosiididega on võimalik vähendada joogi energiasisaldust ligi kolmandiku võrra. Eestis on Coca-Cola toonud turule Nestea jääteed, milles osa suhkrust on asendatud steviast saadud magusainega.
Eelmisel aastal degusteeriti TTÜ toiduainete instituudis steviaga maitsestatud jooke kõrvuti suhkruga maitsestatud jookidega. Degusteerijatel paluti avaldada arvamust, et millistes jookides on kasutatud steviat ja milline jook maitseb kõige rohkem. Tulemused olid pooleks, seega erilist kõrvalmaitset steviaga maitsestatud toitudes ei ole.
Rahvusvahelise turu-uuringu ettevõtte Euromonitor spetsialistid ennustavad sellel aastal steviale Euroopas suurt võidukäiku. Ennustuse kohaselt on aasta lõpuks turul 1000 steviaga magustatud jooki ja toitu, millest pooled Euroopa turul.
Foorum