Kui puhas on toit Taanis?

Eesti toidu ja Eestis müüdava toidu ohutus ja puhtus on 2019. aasta juunis väga aktuaalne teema, seda seoses Riigikontrolli auditiga "Riigi tegevus toidu ohutuse tagamisel". Toiduohutus on hetkel aktuaalne ka Taanis, kus Fødevarestyrelsen ehk sealne toiduamet avaldas aatail 2012-2017 läbi viidud toidutestide tulemused.  

Igaüks saab ise otsustada, kas tasuks välismaisele toiduainele eelistada kohalikku (antud juhul siis Taani toodet) või mahetoodet. Taimekaitsevahendite jäägid puu- ja köögiviljades väikestes koguses ei ole tingimata tervisele ohtlikud, ent kuna me puutume kokku erinevate kemikaalidega ka mujal argielus (pesemisvahendid, hügieenitarbed, kodukemikaalid, õhusaaste jne), siis tekib niinimetatud kokteiliefekt, mis juba võib tervisele mõju avaldada. Lisaks tasub arvesse võtta taimekaitsevahendite mõju loodusele ja elurikkusele. 

Riigikontroll kirjutas oma auditi tutvustuses, et "Eesti puu- ja köögiviljades on aga 2–3 korda vähem taimekaitsevahendite jääke kui näiteks Lääne- või Lõuna-Euroopast imporditud toodetes. Mahetooted taimekaitsevahendite jääke eelduste kohaselt ei sisalda." Sama kirjutab Taani Fødevarestyrelsen - Taani puu- ja köögiviljad on tihti paremad kui välismaised, seda siis juhul, kui ostetakse tavatooteid. Taani puu- ja köögiviljad sisaldavad nimelt vähem taimekaitsevahendite jääke kui imporditud puu- ja köögiviljad. 

Siin on ülevaade mõnede üldlevinud puu- ja köögiviljade testitulemustest - % näitab, kui suur osa testitud kaubast sisaldas lubatust rohkem taimekaitsevahendite jääke. Uuringus rõhutatakse, et lubatud kogused on nii väikesed, et vaatamata siin toodud arvudele võib Taanis julgelt puu- ja köögivilju osta. Taanis soovitatakse päevast süüa vähemalt 6 portsjonit erinevaid puu- ja köögivilju ehk kokku 600 g. 

Kartulid

Fødevarestyrelsen leidis 2012-2017. aastal taimekaitsevahendite jääke (279 testimist):

  • 16% kõikides mittemahedates Taani kartulites
  • 56% kõikides mittemahedates välismaistes kartulites
    sh 85% Prantsuse päritolu kartulitest sisaldas taimekaitsevahendite jääke

Kurk

Fødevarestyrelsen leidis 2012-2017. aastal taimekaitsevahendite jääke:

  • 50% kõikides mittemahedates Taani kurkides
  • 77% kõikides mittemahedates välismaistes kurkides

Lehtsalat

Fødevarestyrelsen leidis 2012-2017. aastal taimekaitsevahendite jääke (221 testimist):

  • 35% kõikides mittemahedates Taani lehtsalatites (21 erinevat pestitsiidi)
  • 67% kõikides mittemahedates välismaistes lehtsalatites (28 erinevat pestitsiidi)
    sh 92% Hollandi päritolu salatitest sisaldas pestitsiidijääke

Maasikad

Fødevarestyrelsen leidis 2012-2017. aastal taimekaitsevahendite jääke (457 testimist):

  • 73% kõikides mittemahedates Taani maasikates (20 erinevat pestitsiidi)
  • 83% kõikides mittemahedates välismaistes maasikates (45 erinevat pestitsiidi)
    Hiina ja Poola maasikatest leiti pestitsiidijääke 62% juhtudest, Belgia maasikatest 94% juhtudest.

Paprika

Fødevarestyrelsen leidis 2012-2017. aastal taimekaitsevahendite jääke (321 testimist):

  • sh 20% Hollandi paprikatest ja 77% Türgi ja Maroko paprikatest sisaldas taimekaitsejääke (41 erinevat pestitsiidi)

Pirnid

Fødevarestyrelsen leidis 2012-2017. aastal taimekaitsevahendite jääke (283 testimist):

  • 14% kõikides mittemahedates Taani pirnides (9 erinevat pestitsiidi)
  • 76% kõikides mittemahedates välismaistes pirnides (30 erinevat pestitsiidi)

Porgandid

Fødevarestyrelsen leidis 2012-2017. aastal taimekaitsevahendite jääke (334 testimist):

  • 25% kõikides mittemahedates Taani porgandites (5 erinevat pestitsiidi)
  • 53% kõikides mittemahedates välismaistes porgandites (15 erinevat pestitsiidi)
    sh 71% Hollandi päritolu porganditest sisaldas taimekaitsejääke

Tomatid

Fødevarestyrelsen leidis 2012-2017. aastal taimekaitsevahendite jääke (308 testimist):

  • 11% kõikides mittemahedates Taani tomatites (8 erinevat pestitsiidi)
  • 42% kõikides mittemahedates välismaistes tomatites (50 erinevat pestitsiidi)
    sh 73% Hispaania päritolu tomatitest sisaldas pestitsiidijääke

Viinamarjad

Fødevarestyrelsen leidis 2012-2017. aastal taimekaitsevahendite jääke (296 testimist):

  • 91% kõikides mittemahedates välismaistes viinamarjades (53 erinevat pestitsiidi)
    sh 56% Egiptuse päritolu viinamarjadest ja 100%  Peruu päritolu viinamarjadest sisaldasid pestitsiidijääke. 

Virsikud

Fødevarestyrelsen leidis 2012-2017. aastal taimekaitsevahendite jääke (125 testimist):

  • 75% kõikides mittemahedates välismaistes virsikutes (37 erinevat pestitsiidi)

Õunad

Fødevarestyrelsen leidis 2012-2017. aastal taimekaitsevahendite jääke (335 testimist):

  • 31% kõikides mittemahedates Taani õuntes (12 erinevat pestitsiidi)
  • 79% kõikides mittemahedates välismaistes õuntes (27 erinevat pestitsiidi)

Ülaltoodud numbreid vaadates tundub küll, et iga kell tasub eelistada kodumaist toodangut (nt tomatite, pirnide, lehtsalatite, kartulite ja vist ka õunte puhul on üsna suur võimalus saada taimekaitsevahenditevaba kaupa) ja on mitmeid tooteid, mille puhul peaks kindlasti eelistama mahkaupa (viinamarjad ja virsikud). 

Lihtne reegel - eelista kodumaist ja hooajalist kaupa!

Lisamärkus: mõned numbrid on 2012-2017. aasta kohta, mõned 2018. aasta kohta ehk siis võivad natuke siia-sinna kõikuda. Suurusjärgud on siiski samad. 

Pille Petersoo
Pille Petersoo
postitatud 25.06.2019 21:49 LISA KOMMENTAAR

Kommentaarid