Rakvere tootekategooriajuht Heli Sepp selgitab, miks järgmisel korral toidupoodi minnes üks mõnusalt mahlane ja kvaliteetne tükk veiseliha kindlasti korvi panna.
Veiseliha koostises olevate vitamiinide ja toitainete hulgas peidab end tubli annus rauda, mida vajab inimorganism küll suhteliselt vähe, kuid pidevalt. Naiste päevane soovituslik rauakogus on 10-15 mg ja meestel 10-11 mg. Raud mängib peaosa eluks vajaliku hapniku sidumises ja transpordis ning on hädavajalik paljude ensüümide ja valkude ehituses ning talitluses. Samuti on tema vastutusalas keha varustamine energiaga ja immuunsüsteemi tugevana hoidmine.
Rauapuuduse vältimiseks on väga oluline tarbida õigeid toiduaineid nagu punast liha, maksa, verivorsti ja austreid. Kuigi rauda leidub ka taimses toidus, imendub just loomse päritoluga raud inimorganismis kõige paremini.
Et täisväärtuslikust lihatükist kogu raua ramm kätte saada, tuleks liha süüa pigem õrnalt küpsetatuna. Maitseküllaseks toiduelamuseks sobib hästi laagerdatud veiseliha, mis valmib kiiremini ja on tänu laagerdumisele ka äärmiselt pehme.
100 g veiselihas on keskmiselt 20 g valku. See tähendab, et tegemist on äärmiselt kõrge valgusisaldusega lihaga, millele pakub konkurentsi vaid tänapäeva trenditoit - putukad.
Valgud on meie keharakkude põhiliseks ehitusmaterjaliks, lihaskudede vundamendiks ning organismi kaitsjateks. Just tänu valkude hulgale ja kvaliteedile on veiseliha armastatud valik ka sportlaste seas. Valgud toetavad tervislikku kehakaalu ning vastutavad ka teiste organismi struktuuride, näiteks rakkude ja luude heaolu eest. Kuna keha ei säilita valgutagavara, peab valke tarbima iga päev. Toidusoovituste kohaselt peab umbes 10-20% organismi energiavajadusest tulema valkudest. Oma valguvajadust saab kergesti arvutada, kui arvestada ühe kehakaalu kilogrammi kohta 1 g valke. Liiga väikese hulga valkude tarbimise korral hakkab kaal langema lihasmassi arvelt.
Kui soovida vähese vaevaga tarbida kõrgekvaliteedilist valku, siis tuleks valida just loomset päritolu valguallikas, mis sisaldab organismile vajalikke aminohappeid. Kvaliteetse veisesteigi kõrvale ei tohi tasakaalustatud toitumist silmas pidades unustada serveerida ka piisavas koguses juur- ja kaunvilju!
B12-vitamiin on tähtis toit ajule, oluline ka punastele verelibledele ning toetab reproduktiivorganite ja närvisüsteemi tervet toimimist. See väärtuslik vitamiin erineb kõikidest teistest vesilahustuvatest vitamiinidest, sest inimorganism on suuteline seda väikeses koguses säilitama maksas. Inimene saab B12-vitamiini vaid loomset päritolu toidust, mistõttu ei kimbuta selle vitamiini puudus lihasööjaid. Taaskord on just veiseliha esirinnas selle asendamatu vitamiini sisalduse poolest ning tubli annuse saab kätte nii grillitud veisesteigist kui puhtast hakklihast. Juba 100 g kuumtöödeldud veiseliha tagab organismile soovitusliku päevase raua tarbimiskoguse - 3 µg.
Foto: Toomas Tikenberg
Foorum