Tegemist on Coca-Cola uudiskirjaga aprillist 2012!
Kofeiin ja sina
Kofeiin on üks enim uuritud toidu ja jookide koostisosi maailmas. Seda leidub kohvis, tees, karastusjookides, šokolaadis, koola pähklites ja ka teatud ravimites. Kofeiin mõjutab meie organismi ainevahetust mitmel moel, muuhulgas stimuleerib kesknärvisüsteemi, muudab meid erksamaks ja annab energiat.
Seejuures tuleb jälgida tarbitava kofeiini koguseid. Enamikule meist on kaks kuni neli väikest tassi kohvi päevas juua täiesti ohutu. Seega sobib kofeiin regulaarseks tarbimiseks juhul, kui seda tehakse mõõdukalt. Kofeiini tarbimisega liialdamisel võib see aga põhjustada muuhulgas rahutust ja ärevustunnet.
Ka kofeiini sisaldavad karastusjoogid on tervisele ohutud, kui neid tarbida mõõdukalt. Lisaks aitab nende jookide tarbimine säilitada organismi vedelikutasakaalu.
Viis olulist fakti kofeiini ja selle mõju kohta
1) Kofeiin sinu toidus ja joogis
Kofeiini enim tuntud allikateks on kohv, tee, teatud karastusjoogid ja šokolaad. Kofeiini sisaldus konkreetses toiduaines võib erineda sõltuvalt tarbitava toiduaine kogusest, selle tüübist ja valmistamise meetoditest. Tee ja kohvi puhul on kofeiini sisaldus seotud ka sellega, millisest taimest need on valmistatud.
Kofeiini sisaldus toidus ja jookides:
1 tass kohvi = 100 mg
1 tass teed = 50 mg
1 tavaline šokolaaditahvel = 50 mg
1 klaas (250 ml) Coca-Colat = 25 mg
2) Ka kofeiini sisaldavad joogid aitavad säilitada organismi vedelikutasakaalu
Kofeiini sisaldavate jookide mõõdukas tarbimine mitmekülgse joogimenüü ühe osana aitab tagada meie organismi vedelikutasakaalu. USA Riikliku Teaduste Akadeemia meditsiiniinstituut (IOM) on esitanud järgmise seisukoha: „Ehkki mitmed uurimused osutavad sellele, et kofeiini ja alkoholi sisaldavad joogid viivad organismist vedeliku välja, siis tegelikult on see efekt lühiajaline. Regulaarsel tarbimisel ei vii kofeiini sisaldavad joogid organismist vedelikku välja. Kuna nimetatud joogid aitavad kaasa piisavale vedeliku tarbimisele, siis võib neid kasutada ettenähtud soovitusliku vedelikukoguse saavutamiseks.“. Juba tarbitud vedelik ise tasakaalustab vedelikukaotuse.
3) Kofeiin ei tekita sõltuvust
Sõltuvalt tarbitavast kofeiini kogusest võib sellel olla kesknärvisüsteemi stimuleeriv toime. Ehkki kofeiini on vahel peetud sõltuvust tekitavaks, ei kujuta selle mõõdukas tarbimine endast tegelikult mingit ohtu ning kindlasti ei klassifitseeru kofeiin sõltuvust tekitavate mõnuainete hulka. Inimesed, kes väidavad, et on kofeiinist sõltuvuses, kasutavad seda terminit tihti ka muude „igapäevasõltuvuste“ kirjeldamisel, nagu liigne spordiga tegelemine, töötamine või teleri vaatamine.
Kui peale regulaarset kofeiini tarbimist sellest äkitselt loobuda, võib mõningatel juhtudel sellest tingituna täheldada selliseid sümptomeid nagu peavalu, väsimus või uimasus. Need on enamasti ajutised ja mööduvad päeva-paari jooksul.
4) Kofeiini tarbimine ei põhjusta osteoporoosi ega kiirenda selle haiguse kulgu
Osteoporoos ehk luuhõrenemine on haigus, mis väljendub luutiheduse vähenemises. Tulemuseks on nõrgad ja haprad luud, millega kaasneb suurem oht luumurdude tekkeks. Sagedamini esineb osteoporoosi naistel. Riskitegurite hulka kuuluvad ebapiisav kaltsiumi ja liigne valgu tarbimine, suitsetamine, vähene füüsiline aktiivsus, habras kehaehitus, madal östrogeenitase ja vanus. Hiljutises menopausi läbinud naisi puudutavas uurimuses leidis kinnitust tõsiasi, et kofeiini tarbimine ei ole mingil moel seotud muutustega luutiheduses. Ka paljud teised teaduslikud uuringud on kinnitanud, et mõõdukas kofeiini tarbimine ei suurenda naistel riski osteoporoosi tekkeks.
5) Kofeiin ei põhjusta krooniliselt kõrget vererõhku
Kofeiini tarbimine ei põhjusta kroonilist kõrgvererõhutõve ega ka pidevat vererõhu kõrgenemist. Inimesed, kes on kofeiini suhtes väga tundlikud, võivad kogeda vererõhu kerget tõusu vahetult peale kofeiini tarbimist, kuid üldjuhul piirdub mõju mõne tunniga. Uuringud on näidanud, et isegi kui vererõhk tõuseb, siis vaid mõõdukalt ja vähem kui näiteks trepist üles ronides. Siiski soovitame kõrge vererõhu korral enne kofeiini sisaldavate jookide tarbimist konsulteerida oma arstiga ja seda teha mõõdukalt.
Ekspert kommenteerib: nõuandeid jagab tunnustatud toitumisteadlane dr Mai Maser
Üheks peamiseks kofeiini tarbimise põhjuseks on selle stimuleeriv toime, mis sõltub eelkõige annusest. Mõõdukates kogustes (200–400 mg päevas, ca 2-4 tassi kohvi päevas) avaldab kofeiin organismile ergutavat toimet. Vähendab ajutiselt väsimustunnet (kuid ei kõrvalda une vajadust), kiirendab mõtlemist, parandab seljaaju reflekse, süvendab hingamist, suurendab uriini teket, tõstab vööt- ja südamelihase toonust ning parandab vereringvoolu kehas.
Laialt on levinud väärarusaam, et kofeiini sisaldavad joogid viivad organismist vedeliku välja. Tegelikult tagab organism omale iga vedeliku tarbimise korral vajaliku vedeliku tasakaalu ning ainult üleliigne vedelik viiakse organismist välja.
Kofeiiniga liialdamisel (juues rohkem kui 4 tassi kohvi päevas) võivad ilmneda negatiivsed kõrvalnähud. Vererõhk võib tõusta, seedetrakt võib põhjustada vaevusi, ning samuti võib tekkida probleeme unega. Oluline ongi meeles pidada, et kogustega ei tohi liialdada, siis ei ole ka põhjust muretseda, et kofeiin tervisele kuidagi kahjulik oleks.
Foorum