Meretagune elu on mind alati võlunud. Enne, kui Kihnuga päriselt tuttavaks sain, olin seal palju kordi käinud. Nii rahuliku kui tormise merega, nii vana praami kui jahiga, üle jäätee maasturiga ja jalgsi. Üks, mis Kihnust peale looduse, külgkorviga mootorrataste ning körtide kõnelevate triibustike mällu sööbis, oli kohaliku leiva ja saia mekk. Kihnu on üks väheseid paiku Eestimaal, kus kõikides leibkondades osatakse oma toit ise algusest lõpuni valmis kasvatada ja valmistada. On ilmvõimatu kohata last, kes ei teaks, kust piim, liha või porgand tegelikult tuleb. See on ühtaegu maine ja taevalik teadmistepagas. Elustiil ja - kogemus, mis sind mitte iialgi üheski eriolukorras hätta ei jäta.
Leib on Kihnus eriline. Ta on hele ja maitseb magusalt. Tema tegemisele kulub vähemalt kolm päeva ja ta nõuab palju hoolt ning tähelepanu. Ta on kapriisne ja tundlik: kui sa paha tujuga talle lähened, võid kindel olla, et leib välja ei tule. Olen seda ise oma nahal kogenud. Aga kui ta siis õnnestub, on seda siidist tekstuuri ja suus sulavat maitset raske millegagi kõrvutada! Kui üks kohalik meister - Taimi - hakkas koduleiba ka müügiks tegema, sai minust tema püsikunde: igal Kihnuskäigul sõitsin ka Taimi juurest läbi ning nii ma lõpuks temalt ka selle õige leivategemise õpetuse sain. Suureks üllatuseks selgus, et kihnlased panevad leiva sisse kartulit, täpsemalt kartulist tehtud püreed. Ja täisterajahu asemel kasutatakse rukkipüüli ning köömned lisatakse kohe hapendumise käigus – nõnda nad fermenteeruvad ning muudavad oma maitse erakordselt mahedaks. Nisu selles peenleivas pole kübetki. See meeldib väga ka terviseteadlikele tarbijatele. Aga just kartul on Kihnu leiva siidisuse saladuse taga. Olgugi et saarerahvas hakkas leiva sisse kartulit segama hoopis sel põhjusel, et rukist oli vähe ja kartuliga sai leib soodsam. Maitse aga kukkus välja sootuks peenem ja kallim.
Et seda leiba pagarikojas tootmisküpseks saada, läks päris palju aega. Kui siis lõpptulemus Toidumessile tutvustamisele jõudis, oli mulle kõige suuremaks komplimendiks ühe kihnlasest külastaja kommentaar: jah, sel leival on tõesti minu vanaema leiva maitse.
Leiva pakend meenutab kunagist leivarätikut, loomulikult Kihnu mustriga, ning aitab leival pikemalt säilida.
Maitse, mis tuleb armastusega Kihnust!
Evelin Ilves ja Karja Pagar
Leiva koostis: vesi, rukkipüül, rukkitäisterajahu, suhkur, kartulihelbed 2,5% [kartulid (>98%), emulgaator E471, stabilisaator E450, happesuse regulaatorid (askorbiinhape, sidrunhape, E331)], meresool, köömned, pärm, koriander.
Toitumisalane teave 100g kohta keskmiselt: energiasisaldus 1035 kJ /245 kcal; rasvad 1,0 g, millest küllastunud rasvhapped 0,1 g; süsivesikud 50,5 g, millest suhkrud 6,6 g; kiudained 7,2 g; valgud 4,8 g; sool 1,0 g
Foorum