Levinud on arvamus, et taimel on kaunid suured erepunased (vahel ka valged, oranžid või roosad) õied, kuid tegelikult on tegemist võrse ülemiste lehtedega. Jõulutähe õied on hoopis väga pisikesed, kollaka värvusega ja paiknevad iga punase lehekobara keskpaigas.
Jõulutäht ei talu jahedat tõmbetuult ning ka järsku asukoha– ja temperatuurimuutust. Seega tuleks poest ostes lill korralikult ära pakkida, enne kui sellega õue minnakse. Juhul kui taimega käitutakse valesti, võivad selle lehed kiirelt kolletuda ja variseda.
Jõulutähte kasvatatakse üldiselt ühekordseks rõõmuks, kuid soovi korral võib teda ka püsikuna edasi kasvatada. Sel juhul antakse taimele peale kõrglehtede varisemist (jaanuaris-veebruaris) paarikuine puhkeaeg, mille ajal kastetakse minimaalselt. Maikuust istutatakse taim ümber ning seda võib ka tagasilõikamise teel kujundada. Suvel tuleks taime hoida poolvarjulises kohas, kasta korralikult ning väetada sobiliku väetisega.
Juhul kui soovite taime uuesti järgmiseks jõuluks õitsema saada, peaks järgima teatuid näpunäiteid:
Pimendamine toimub tavaliselt kella 18-8ni hommikul. Kõik juhuslikud valgusallikad rikuvad lühipäeva mõju, ka näiteks küünlavalgus.
NB! Tasub teada, et jõulutähe piimmahl võib olla väga ärritava toimega. Seega tuleks taim väikelaste haardeulatusest eemale hoida. Juhul kui mahl satub nahale või silma, tuleks kiirelt voolava veel all loputada.
Pärast seda, kui me kassi võtsime, igaks juhuks jõulutähte enam koju ei too. Kuigi kassid on targad loomad ja mürgist taime närima ei lähe, siis parem ikka karta kui kahetseda.
Mul neid sel aastal suisa 3!