Eestlane sööb jõuludel keskmiselt 250 grammi verivorsti

Eesti suurima kodumaisel kapitalil põhineva lihatööstuse Nõo hinnangul söövad eestimaalased aasta viimastel nädalatel ehk jõulude ja aastavahetuse paiku üle 300 tonni veretooteid. Koguseliselt teeb see 250 grammi elaniku kohta, mis võrdub kahe suure või kaheksa väikse verivorstiga.

Talvehooajal oktoobrist detsembrini süüakse Eestis hinnanguliselt 50 tonni veretoodet nädalas, kuid aasta viimased kaks nädalat kasvatavad verivorstide tarbimise kolmekordseks. Ainuüksi Nõo Lihatööstus valmistab talvehooajal kokku 70 tonni veretooteid, mille valmistamiseks kulub 25 tonni toiduverd.

"Eestimaalased tarbivad veretooteid aasta-aastalt küll pisut vähem, kuid talvehooajal, eelkõige jõulupühade paiku moodustavad nad ikkagi olulise mahu meie kogumüügist. Piltlikult öeldes proovib eestlane mõne verivorsti hooaja jooksul ikka ära, kuid tegelikkuses on verivorstidel oma kindel tarbijaskond – mõni sööb mitu kilo, paljud ei söö aga ühtegi,“ ütles Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustük.

Tema sõnul on eestlaste lemmikud klassikalised verivorstid ning veretooteid süüakse kuni uue aasta tulekuni. "Oleme täheldanud, et pärast pühi tekib inimestel verivorstidest üleküllus. Seega valmistame veretooteid septembri lõpust kuni uue aasta esimeste päevadeni. Erandiks on tervislikud Fitlap verivorstid, mis on nõutud nii enne kui pärast jõule,“ sõnas Kruustük.

Nõo Lihatööstus tõi selleks talvehooajaks turule neli uut verivorsti: Fitlap verivorstid kanalihaga, täistera verivorstid (pildil), kama-kaerahelbe verivorstid ja vanaema verivorst. Nõo vanim veretoode on Joosepi verivorst, mis on olnud turul üle kümne aasta.

"Aastate jooksul oleme katsetanud erinevaid retsepte, aga kokkuvõttes näeme, et mida spetsiifilisem toode, seda väiksem tarbijaskond. Eriti just verivorstide puhul eelistatakse pigem traditsioonilisi ja koduseid maitseid, mille saavutamiseks kasutame traditsioonilisi valmistamismeetodeid ja ehtsat toiduverd,“ lisas Kruustük.

Kokku valmistab Nõo Lihatööstus sel hooajal üle 500 tonni talvetooteid, sealhulgas 70 tonni veretooteid. Kokku on sortimenti lisandunud 40 uut lihatoodet, nende seas Ahjuribid vürtsi-laimi marinaadis, Kentucky ahjušnitsel kanalihast, Kukeseene-hallitusjuustu kanafileerullid, Fitlap kauaküpsetatud sea- ja veisepõsk, Täistera verivorstid, Fitlap verivorstid kanalihaga, aga ka Kanafileenagitsad, Jõulusalaami ja muud.

Nõo Lihatööstus on suurim eestimaisel kapitalil põhinev lihatööstus, mis asub Tartu lähedal Nõos. Ettevõtte asutati 1992. aastal, mil hakati tootma legendaarset Nõo rulaadi. Tänaseni valmivad Nõos maitsvad, kvaliteetsed ja ehtsad lihatooted. Ettevõtte annab tööd ligi 200 inimesele.

Pressiteade 10.12.2020

Pressiteade
postitatud 10.12.2020 10:35 LISA KOMMENTAAR

Kommentaarid