Eesti kohvituru liider Paulig selgitas koos Barista Instituudi spetsialistide ja kohalike kohvisõpradega välja, missugune taimne piimajook kohviga kõige paremini sobib. "Kaasasime testimisse erinevad kaera- ja sojapiimad, lisaks kookospiima ja mandlipiimad, mis on Eesti kaubandusvõrgus levinuimad taimsed lehmapiima alternatiivid," ütleb Jori Kohonen.
Testimisest väljus võitjana Valio Oddlygood kaubamärgi kaerapiim. "Nii maitseomaduste, vahu tugevuse kui ka kohviga sobivuse testis oli see Soomes toodetud kaerajook teistest peajagu üle ning pälvis parima taimse kohvipiima tiitli," rääkis kogenud barista.
Et igaüks ei peaks kodus pikka testimist ette võtma, annab Pauligi ekspertbarista 5 soovitust, kuidas taimne piimajook kohviga tangot tantsima panna.
Nagu tavalise piimagi puhul, määrab siidise vahu kvaliteedi taimse piimajoogi valgusisaldus, mis õhumullid tugevaks vahuks seob. Erinevate taimsete piimajookide puhul on aga valgusisaldus ja piima omadused niivõrd erinevad, et kauni piimavahu valmistamine nõuab baristalt korralikult tähelepanu ja tööd. Sojaoa baasil valmistatud piimadele on sageli lisatud stabilisaatoreid ja valke, et need paremini vahtu läheksid, samas kui kaerajookides leidub looduslikult rohkem valke, mis aitavad piimavahu siidiseks teha.
Tavalise piima kreemise maitse saladus peitub rasvasisalduses ning Jori Korhoneni sõnul on ka levinuimaks taimseks alternatiiviks saanud kaerast valmistatud piimajoogid, mille kõrge taimerasvasisaldus muudab selle maitselt lehmapiima sarnaseks.
Ka vahustatuna on kaerapiim magus ja sarnane lehmapiimale ning maitsevahet tavalise piimaga pole hea barista käe alt tulnud kohvijoogis tundagi. Barista sõnul sobibki mahedamaitseline kaerapiim eriti hästi espresso baasil jookide valmistamiseks ning on ideaalne algus tegemaks tutvust taimsete piimade maailmaga.
Kui lehmapiim läheb kohvi sisse valades tükki, tähendab see, et piim on riknenud ja kindlasti kohvi sisse ei sobi, kuid mõnede taimsete piimajookide puhul on selline reaktsioon lausa tavapärane! Üks sellistest on sojapiim, mis talub vähem kuumust kui teised taimsed piimad, mistõttu peaks piima kohvile valama toasoojalt ning laskma ka kohvil enne piimaga kokku puutumist veidi jahtuda. Kui sojapiim läheb kohvi sees tükki, tähendab see, et liigne kuumus tekitab piimale stressi. Hoolimata tekkinud keemilisest reaktsioonist on kohv endiselt täiest joodav.
Lisaks temperatuurile tasub kohvi taimse piimaga paari pannes pöörata tähelepanu ka kohviubade röstimisastmele. Mida heledam röst valida, seda happelisem on kohv ning seda kergemini reageerib sellega ka taimne piim. Pauligi barista soovitab taimse piimaga joomiseks eelistada just sellised kohvisegusid ja –ube, mille röstimisaste oleks vähemalt 3-4.
Kohvispetsialistid eelistavad üldiselt kohvi sisse suhkrut ja siirupeid mitte lisada, kuid magusate jookide austajatele soovitab Korhonen taimsete piimajookide valikust kookospiima, milles domineerib nii külmalt kui ka soojalt õrnalt magus kookosemaitse. Eriti hästi sobib selline magus taimne piimajook tema sõnul suviste kohvijookide valmistamiseks, näiteks jääga piimakohvi sisse. Kellele kookos vastumeelne, saab sarnaselt magusat mekki oma kohvijoogile lisada mandlipiimaga.
Kodudes ja kontorites levinud automaatkohvimasinatega kohvi valmistades tuleb samuti tähele panna, millist taimset piimajooki ja kuidas kasutada. Pauligi barista Mihkel Jürimaa soovitab kodustes kohvimasinates kasutamiseks eelkõige Valio Oddlygood kaerapiima ning Alpro kaubamärgi spetsiaalseid baristapiimasid. Just need taimsed piimajoogid olid võidukad ka Pauligi korraldatud testis, mille käigus katsetati, kuidas käituvad erinevad taimsed piimaalternatiivid Jura automaatsete kohvimasinatega vahustades.
Erinevalt lehmapiimast võivad taimsetes piimajookides sisalduvad kiudained settida piimapaki põhja, mistõttu soovitab Jürimaa enne kohvi valmistamist piimapakki alati loksutada. Nii on saadud vaht võimalikult tugev ja kreemine, samuti aitab piimapaki loksutamine vältida kohvimasina ummistumist.
Foorum