Piima ja piimatoodete tervislikkusest ning laialdastest kasutusvõimalustest on räägitud palju, kuid oluliselt vähem teavad Eesti inimesed piimatootmise värvikirevast ajaloost. Ei seda, kuidas Eesti piimandus riigi majanduse esimese vabariigi ajal õitsele lõi, ega seda, kui suur roll oli juustul Tartu rahu lepingu allkirjastamisel.
Imaveres tegutseva piimandusmuuseumi teadur Mai Kukk toob välja kaheksa põnevaimat fakti, mis meie piima head kvaliteeti ja kõrget väärtust mõista aitavad.
1. Piimandusmuuseumi esindaja sõnul asutati esimesed "piimatööstused" tegelikult mõisates senini tegutsenud viinaköökidesse. Kuna 1830. aasta majanduskriis muutis Eestis laialt levinud teraviljakasvatuse ja sellest piirituse valmistamise ebatulusaks, siis hakati neis 1850ndatel aastatel järgemööda piimatootmisi käivitama.
2. Linke piima ja viina vahel leiab ajaloost teisigi. "Nimelt müüdi Tallinnas juba üle-eelmisel sajandil keefiri, mida aga tollal nimetati hoopis piimaviinaks või piimaveiniks. Põhjus lihtne - sest käärimise tulemusena tekib keefiris imeväike kogus alkoholi," rääkis Kukk. Selleks, et jook ka "mõikaks", peaks muidugi ära jooma pea 10 pakki keefiri. Seega pigem tasub otsida keefirist ikka head ja kasulikku, mitte joovastust.
3. Esimene teadaolev Eesti juustu presenteerimine laiemale maailmale toimus 1851. aastal, kui Londoni EXPO-l oli väljas Saaremaal valmistatud Dellingshauseni juustuvabriku juust. "Kuuldavasti leidsid kohalikele mõisatele juustuvalmistamist õpetama tulnud Šveitsi juustumeistrid, et Saaremaa loodus ja taimestik on väga sarnane Šveitsi mägimaadele – seega oli juust Šveitsi juustule omase hea kvaliteediga ning vääris rahvusvahelist esiletõstmist," jutustas teadur.
4. Carl Robert Jakobsonil on olnud väga suur roll ka Eesti piimasektori visionäärina. Ta lausus juba 1876. aastal Pärnu Põllumeeste Seltsi koosolekul "kuldsed sõnad": "Kuna loomaliha on meie maal liiga odav ja lihaloomade pidamine vähetasuv, on piimalehmade pidamine ja kasvatamine see kõige KULDSEM PÕHI." Soovides olla talurahvale eeskujuks ja õpetajaks, rajas ta Kurgjale näidistalu, sooviga tõestada, et just piimakarjakasvatus on talumehe ja ka riigi jõukuse alustala," rääkis Kukk.
5. Eesti esimesed piimatalitused hakkasid oma saadusi Inglismaale saatma juba 1880. aastal ning välisturgude vallutamisel mängis järgnevate aastakümnete jooksul võtmerolli Eesti või. Suure nõudlusega Peterburi turule müüdi juba 19. sajandi algul nn pariisi võid, mis oli küll väga hõrgu keedumaitse ja –lõhnaga, aga mis ei säilinud kuigi kaua. Euroopa turgudel oli eriti kõrges hinnas 1-2% soolasisaldusega hapukoorevõi, mis säilis kaks kuud. Seetõttu pühendusid ka iseseisvunud Eestis ühistegevusena asutatud piimaühingud just soolase hapukoorevõi tootmisele.
6. Mai Kuke kinnitusel on piimatooted olnud kohal väga erilistel hetkedel Eesti ajaloos. Näiteks 1920. aastal 2. veebruaril viibis Tartu rahu lepingu allkirjastamisel lisaks kõigile riigimeestele kohal ka hiiglaslik 70-kilogrammine juusturatas. Nimelt oli massiivne Šveitsi juustu ratas Jaan Poska kingitus Venemaa esindajale Adolf Joffele.
7. Või tähtsust Eesti riigi kujunemises on raske üle hinnata – esimese Eesti Vabariigi ajal moodustas või eksport tervelt neljandiku kogu riigi ekspordist. Koguni 90% kogu võitoodangust saadeti välisturgudele ning sealt saadav tulu mitte ainult ei aidanud Eesti majandusel õitseda, vaid see võimaldas osaliselt kinni maksta ka Vabadussõja käigus kogunenud võlad liitlaste ees.
8. 1920. aastal kuulus esimesse Eesti olümpiadelegatsiooni koosseisu lisaks kolmele olümpiasportlasele ka üle 30 kg Eesti võid. Nimelt saadeti Alfred Neuland, Karl Kõiv ja Alfred Schmidt Eestist teele suure hulga raha, lihakonservide, biskviitide ja paari puuda võiga. Ilmselt andis Eesti või meestele hulganisti rammu, sest teatavasti sai Alfred Neulandist ka Eesti Vabariigi esimene olümpiavõitja.
Foorum