Üldlevinud arusaam on see, et tegemist on "Ameerika pühaga" ja meil, eestlastel ja eurooplastel laiemalt, pole selle tähtpäevaga mingit pistmist. Tõepoolest, kõige suurejoonelisemalt tähistatakse Halloweeni USAs, kus 31. oktoobri õhtul kostüümidesse riietunud lapsed ja nende saatjad ukselt uksele koputavad ja kommi nõuavad või mõne krutskiga ähvardavad (ingl. k. trick or treat, ka guising). Meilgi uuritakse sotsiaalmeedia gruppides, et kuhu on lapsed sel õhtul oodatud ja kas põleva kõrvitsalaterna puudumisel tohib uksele koputada või mitte.
Hingedepäeva tähistatakse katoliiklikus kirikukalendris juba 11. sajandi algusest, mis sellest sai usklike surnute mälestuspäev. Bertha andmeil on mainitud hingedepäeva tähistamist Eestis juba 14. sajandi allikates. Hingedeajal oodati hingesid koju ja neile kaeti tuppa, sauna või toapealsele laud, mille äärde oodati ka hingesid toitu maistma. Vastutasuks paluti hingedel kaista põldu ja karja. Müra tegemine, naemine-naljatamine, kisamine ja kärarikkad tööd olid hingedeajal taunitud. Vaikselt liikusid valgesse riietatud hingesandid Mulgimaal, kes käisid 19. sajandil ja 20. sajandi alguses talust tallu - peamiselt lapsed, kellele anti surnute mälestamise juurde kuuluvat toidukraami.
1990ndatel sai tavaks süüdata hingedepäeval koduakendel ja kalmistutel lähedaste haudadel nende mälestuseks küünlad.
Halloweeni juured ulatuvad tuhatkonna aasta tagusesse Euroopasse, täpsemalt Briti saartele. Halloween - All Hallows' Even - ehk pühakutepäeva laupäev (hallow tähendab vanainglise keeles pühakut) kombesti on väga sarnane vanale keldtide Samhain-pühale. Samhainiga tähistati oktoobri lõpus keldi suve lõppu ehk uut aastat. Samhaini paiku tulid karjused mägedest ja karjamaadelt kodutallu, ilmad läksid jahedaks, viljasaak tuli koristada ja mindi üle tubasematele tegevustele. Ka keldid suhtlesid sel pimedal ajal esivanemate hingedega - neid oodati koju, neile pakuti süüa ja liikusid ringi erinevad hingesandid. Inimesed riietusid vaimudeks ja liikusid ühise rongkäigu abil linnast välja, et surnute hinged tagasi saata. Pidustused kulmineerusid uhke ühislõkkega, kust viidi põlevaid söetükke kodukolletesse, sümboliseerimaks ühendust elavate ja lahkunute vahel.
Šotimaa pealinnas Edinburghis tähistatakse kahel korral aastas - oktoobri viimasel päeva ja aprillikuu viimasel päeval - suurejooneliselt valguse ja pimeduse vahelist võitlust. Sügiseti, Samhaini ajal, võidab tavaliselt pimedus, kevadeti, Beltaine'i ajal, aga valgus. Muide - pidustustel tohivad lapsed vaid pealtvaatajatena osaleda - tulevärgis osalevad vaid täiskasvanud!
Muide, ka vanad keldid uuristasid köögiviljast laternaid, aga mitte kõrvitsast. Kõrvits, nagu me siin kirjutasime, jõudis Euroopasse alles 16. sajandil. Keldid uuristasid näod pähe ja söetükkide jaoks augu sisse hoopis naerile või kaalikale. Palju keerulisem ülesanne!
19. sajandil emigreerusid paljud šotlased ja iirlased Põhja-Ameerikasse, viies kaasa ka omad vanad rahvakombed. Muuhulgas viidi Põhja-Ameerikasse kaasa ka komme süüdata hingedepäeva eelõhtul köögiviljalatern, aga USAs sai selleks köögiviljaks kõrvits.
Nüüdseks on tegemist ühe suurima kommertspühaga USAs - mullu hinnati Halloweeni-käibeks pea 9 miljardit dollarit. Kui nüüd otsa arvata ameeriklaste tänupühad ja neile järgnevad jõulud, siis on sügistalv USAs väga kallis periood!
2017. aastal jõudis kinolinadele Pixari animafilm "Coco", mis Eestiski väga popp oli. Filmi peategelane Coco üritab muusika läbi oma vanaisaga ühendust saada ja omakeste mälestamine on surnutepühal - Los Dias de los Muertos - keskmes.
Mehhikos tähistatakse hingedepäeva enamasti 1. või 2. novembril, kuigi pidustused venivad tihti mitmepäevaseks. Toimuvad luukerede ja kummituste rongkäigud ja inimesed jäljendavad oma kostüümidega surnuid ja luukeresid. Kõikjal on oranžid kõrge peiulille (cempazúchitl) õied, süüakse pan de muerto saia ja tuntakse rõõmu lähedastega kohtumiste üle.
Hingedepäeva tähistavad muidugi ka meie põhjanaabrid - traditsiooniliselt on 1. novembril olnud kekri-püha (ka keyri, köyri, köyry, kööri). Kekri on Soome rahvakalendris sügispidu, mida peeti karja- ja saagijumala Kekri auks. Kekri-pidustuste raames süüdati lahkunute haudadel küünlad ja käidi santideks riietatuna talust tallu. Tänapäeval on Soomes Halloween vist siiski kekrist populaarsem.
Soome keele oskajad võivad kekri-pidustuste kohta lugeda lähemalt siit - eraldi on juttu ka kekri tavanditoitudest. Söögil-joogil oli kekri-pidustustel oluline roll. Lookas laud ja voolav kesvamärjuke tagas saagi- ja viljaõnne tuleval aastal, nii et laud pidi olema kaetud varahommikust hilisõhtuni. Santijad kutsuti lauda sööma ja laual oli nii lambapea (kekrilammas), talkkuna (meil tuntud kamana), vorstid, veripannkoogid, sai ja muud hooajalised annid.
Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas Bertha kirjutab, et halloween ehk pühakutepäeva laupäev oli eesti rahvakalendris varem tundmatu ja kombestikult ühendab tähtpäev endas meie rahuliku hingedeaja, septembrikuise mihklipäeva ja lustlikuma mardipäeva tavasid. Erinevad teemapeod on populaarseks muutunud ja laste seas on ka santimine ehk kostümeeritult ukselt uksele käimine muutunud populaarseks.
Meie peres on teemapeod - olgu need siis Halloweeni-teemalised suupistelauad või õudisfilmide õhtu - lubatud, aga santimine mitte. Santimine on lubatud vaid mardipäeva ja kadripäeva eelõhtul. Oma pühad ja traditsioonid ikka ennekõike.
Kui sul on plaanis hingedepäeva eelõhtul kolliteemaline laud katta, siis Nami-Namist leiad palju toredaid juhiseid. Märksõna Halloween annab palju vasteid ja kõige toredamad ideed on koondatud siia artiklisse.
Ja ärge siis ära unustage, et marti joostakse juba 9. novembril!
Nii huvitav lugemine, aitäh!
Foorum