Täna hakkab toiduekspertidest koosnev komisjon hindama uusi kodumaiseid toiduaineid, mida tootjad said konkursile esitada veebruari lõpuni. Suuremad toidutööstused esitasid konkursile 94 toodet, väikeettevõtted, kes konkureerivad parimate piirkondlike toiduainete valimisel, seadsid üles 56 uut toodet. Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul on tänavusel konkursil kõige tihedam konkurents lihatoodete, magustoitude ja valmistoitude kategooriates, seevastu üllatusena on tavapärasest vähem esitatud piimatooteid.
Toiduliidu juht tunnustab tootjaid, kes on vaatamata pidevatele toidusektorit kimbutanud kriisidele leidnud vahendeid tootearenduseks ja toodete järjepidevaks parendamiseks. "Rõõmustab, et konkursile esitatud uute toodete arv on kasvanud. Eesti toidutootjad, kes on praegusel ebakindlal ajal väga keerulises konkurentsiolukorras nii sise- kui välisturgudel, on ikkagi leidnud võimalusi tooteid arendada ja tarbijale lisaväärtust luua. Konkursil saavad nad oma pingutustele ka väliste ekspertide pilgu ja tagasiside,“ sõnab Potisepp.
Konkursile esitatud tootevalikut kommenteerides toob Potisepp välja, et pidevas kasvutrendis on viimastel aastatel olnud valmistoidud. „Põhjuseks eelkõige tarbijate suur huvi ja nõudlus − valmistoidud sobivad tänapäeva kiiresse elutemposse ja on praegu juba väga kvaliteetse koostisega,“ selgitab Potisepp.
Toiduliidu juht märgib, et Eesti toidutootjad jälgivad pidevalt maailmatrende ja tajuvad väga hästi, millal mingid maitsekooslused või sisulised uuendused võiksid tarbijaid kõnetada. Maailmaköökidest tuntud hitid põimitakse eestlastele omaste maitsete ja koostisosadega – olgu tegu siis Eesti-päraste täiendustega korealaste kimchi-salatile, Vahemere-piirkonnast pärit chorizo vorstile või Itaaliast alguse saanud salaamile.
Maitsetest jäid konkursitoodete seas silma näiteks trühvel ja küüslauk, aga ka Eesti traditsiooniline leiva- ja kamamaitse, millele on lisatud põnevaid uusi kooslusi. "Tavapäraselt tihe rebimine on lihatoodete seas, kus sel aastal tuleb uuenduslikult esile rikkalikum ulukilihatoodete osakaal,“ lisab Potisepp. "Märksõnad tervislikkus ja pakend on põnevate maitsete kõrval endiselt päevakorras. Samuti on pööratud jätkuvalt tähelepanu lisandväärtuse tekitamisele – toodud juurde erinevaid vitamiine, kiudaineid, mineraalaineid, piimhappebaktereid,“ ütleb ta.
Hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad toiduvaldkonna eksperdid ja mida juhib toiduteadlane Rain Kuldjärv, valib Eesti Parima Toiduaine konkursi hõbemärkide saajad ehk parima toote iga kategooria lõikes 20. ja 21. märtsil. Piirkondlike väiketoodete võitjad selguvad järgmisel nädalal ning kuldmärkide saajad ehk konkursi üldvõitja, parimad joogid ning parim lisandväärtusega toiduaine aprillis. Rahva Lemmiku valimises saab iga tarbija kaasa lüüa 3.-9. aprillil Eesti Parima Toiduaine Facebooki lehel.
Parimad toiduained selgitatakse toodete seast, mis on turule tulnud 2023. aasta jooksul. Paljude kriteeriumide seas hindab komisjon näiteks toote välimust, lõhna, konsistentsi, koostise tervislikkust, maitset, pakendit, uudsust.
Eesti Toiduliidu korraldatava iga-aastase toiduainete konkursi eesmärgiks on tutvustada tarbijatele uusi tooteid ja innustada tootjaid tegelema tootearendusega. Konkurss sai alguse 1994. aastal, toimudes tänavu 30. korda.
Foorum