"Tahtsime katsetada mürafooni langetamise võimalusi ning võtsime söökla akustika parandamise käsile, sest tajusime, et söökla keskkond mõjutas märkimisväärselt seda, kui suurt naudingut ja elamust koolilõuna õpilastele pakub. Toidu maitse, välimus ja kvaliteet võivad olla ideaalsed, aga kui laps tunneb end sööklas halvasti ja ruumi müra kurnab teda, siis hakkab ta paratamatult sööklas käimist vältima,“ nentis Aaro Lode.
Ta lisas, et ka koolitoitlustuse teemalised avalikud arutelud keskenduvad tavaliselt toidu maksumusele ja kvaliteedile. "Väga harva jõutakse diskussioonides selleni, kas koolidele kuuluvad ruumid, kus koolitoitlustajad tegutsema peavad ning lapsed iga päev lõunat söövad, on üldse nõuetekohaselt ehitatud – kas lapsed tahavad seal oma lõunapausi veeta ning kas sealne müratase võimaldab neile hädavajalikku lõõgastumise hetke tihedas koolipäevas,“ sõnas ta.
Tema sõnul pole haruldane seegi, et omavalitsus leiab raha kooli renoveerimiseks, kuid koolisöökla osas piirdutakse värske värvikihiga. Nii jäävad hädavajalik moderniseerimine ja eriti akustikaga seotud probleemid üldjuhul tahaplaanile ning ka koolitoitlustajatel puuduvad võimalused, vahendid ja õigus koolidele kuuluvaid ruume ümber ehitada.
"Tegelikkuses on koolisööklatele kehtestatud akustilised tingimused seaduse tasandil paika pandud, kuid rahapuudus sunnib koole neid nõudeid ignoreerima. Ka ehitusjärelevalve ei oska sageli akustikaga seotud küsimusi piisava rangusega hinnata,“ lisas ta.
Koolitoitlustaja muret kinnitab ka akustikakonsultant Linda Madalik, kelle sõnul on mürareostusel väga rasked tagajärjed nii täiskasvanute kui ka laste füüsilisele ja vaimsele tervisele. "On tehtud kindlaks, et pikaajaline mürarikkas keskkonnas viibimine võib tekitada kuulmiskahjustust. Kuid enne seda märkavad nii täiskasvanud kui ka lapsed pidevas müras viimise järel ennekõike vererõhu tõusu, väsimust ja stressi. Tänapäeval on üha rohkem hakatud teadvustama ka seda, et kõrge mürafoon soodustab lastel tähelepanuhäirete, ärevuse ja agressiivsuse teket.“
Tema sõnul on mujal maailmas, näiteks Inglismaal hakatud looma koolides kõrgema mürasummutusega ruume tähelepanuhäiretega lastele, et kaitsta neid täiendava ärevuse eest.
"Olukorras, kus ka Eesti koolides on üha rohkem tähelepanuhäiretega õpilasi, on väliste stressoritega toimetulek jäetud laste endi kohustuseks. See omakorda kasvatab pidevalt vajadust psühholoogide ja psühhiaatrite järele, keda niigi tänastes oludes abivajajatele napib,“ tõdes Madalik.
Arvukates koolides ja teistes avalikes asutustes konsultandina osalenud arhitektuuriakustik Linda Madalik kinnitab, et mürareostuse vähendamine ei ole sugugi keeruline tehniline ülesanne.
"Erinevaid helineelavaid poorseid materjale nagu klaas- või kivivillast plaate on kõige lihtsam paigaldada ehituse või renoveerimise faasis ripplae külge, kuid on ka plaate, mida on võimalik liimida vahelae külge sisuliselt ühe õhtupooliku jooksul. Olen näinud juhtumeid, kus lasteaias paigaldatakse õhtul lakke valged mürasummutusplaadid ning lasteaiapersonal on juba järgmisel päeval üllatunud selle üle, kui vaikseks lasteaiaruumid ühtäkki jäävad – lapsed ei pea enda kuuldavaks tegemiseks enam karjuma ning säästavad sellega nii ennast kui ka õpetajaid,“ rääkis Madalik.
Daily juht Aaro Lode lisab kokkuvõtteks, et loodab koolisööklate mürataseme teemal näha tulevikus rohkem avalikku käsitlemist ning ka prioriteetsemat positsiooni eelarvearuteludes. „Laste tervislik koolitoit kätkeb enamat kui vaid toit – see peab kaaluma ka seda, kas söökla keskkond võimaldab lastel koguda järgnevateks tundideks energiat ning maandada õppetööga kaasnevat stressi,“ nentis ta.
Foorum