Eesti Terviseuuring 2019 raames küsiti inimestelt lisaks muudele tervist puudutavatele teemadele ka puu- ja köögiviljade ning marjade söömise kohta. Igapäevaselt söövad vastavalt soovitusele köögivilju (v.a kartul) 11 ja puuvilju-marju 33 protsenti eestimaalastest. Eesti toidusoovituste kohaselt peaks iga päev sööma vähemalt 300 g köögivilju ja vähemalt 200 g puuvilju.
Igapäevaselt soovituse kohaselt köögivilju söövaid inimesi leidub rohkem nooremates vanusegruppides, kuid puuvilju ja marju söövaid inimesi pigem vanemates vanusegruppides. Näiteks vanuses 65–74 söövad minimaalse vajaliku koguse puuvilju ja marju 38 protsenti, kuid köögivilju ainult 8 protsenti inimestest. Meeste seas on vastavalt soovitustele puu- ja köögiviljade sööjaid oluliselt vähem kui naiste seas.
Kõrgemalt haritute, majanduslikult aktiivsemate ja suhtelisest vaesuspiirist ülevalpool olevate inimeste hulgas on nii soovitusele vastava koguse puuvilju ja marju kui ka köögivilju söönute osakaal veidi suurem.
Nende inimeste osakaal, kes sõid nii köögivilju kui ka puuvilju-marju vastavalt soovitusele, oli vaid 8 protsenti.
Piisav puu- ja köögiviljade ning marjade söömine on tasakaalus ja mitmekesise toitumise aluseks. Puu- ja köögiviljad ning marjad sisaldavad palju vett, kiudaineid, vitamiine, mineraalaineid ja bioaktiivseid ühendeid. Lisaks annavad köögiviljad vähe energiat, mistõttu aitavad ka kehakaalu kontrolli all hoida. Puu- ja köögiviljades ning marjades sisalduvate ainete kaitsvate omaduste mehhanismidena on loetletud näiteks antioksüdantide aktiivsust, immuunsüsteemi toetamist, mõju vere kolesteroolitasemele, vererõhu alandamist ja antibakteriaalseid omadusi.
Vaata täpsemalt uuringutulemusi tervisestatistika ja -uuringute andmebaasist.
Maailma toidupäev on ÜRO algatus, mille eesmärk on pöörata rohkem tähelepanu säästva arengu teisele eesmärgile – näljahäda kaotamisele. See ei tähenda ainult otsese näljahädaga tegelemist, vaid ka inimeste täisväärtuslikku toitumist ning planeedi turgutamist.
Foorum