Reisiampsud #36 Mari-Liis Ilover & Sardiinia

"Reisiampsud" on Nami-Nami uus lugudesari, kus uurime armastatud eestimaalaste käest, mida maitsvat nad oma viimasel reisil sõid ja soovitame retsepte, mille abil reisimälestusi oma koduköögis taaselustada.

Toidukirjutaja Mari-Liis Ilover (Siit nurgast ja sealt nurgast blogi) käis juulis Sardiinias ja ta jagab oma toidumuljeid Nami-Nami lugejatega.

Kus käisid ja kui kaua reis kestis?

Käisime perega 12-päevasel reisil Sardiinias. Oleme sel idüllilisel Itaalia saarel varemgi puhanud, ju seal siis on meie jaoks see X-faktor, mis ikka ja jälle kutsub tagasi. Seekordseks peatuspaigaks oli Sardiinia lõunaosa, täpsemalt kagus asuv Domus de Maria, Cagliari ja Chia piirkonnad. Sardiinia on pindalalt Eestist poole väiksem, kuid isegi sellisel saarel on piirkondlikult üsna erinevad toidutraditsioonid. Saare keskosas süüakse rohkem liha - kasvatatakse lambaid ja populaarne on vardas küpsetatud põrsas. Mereäärsetes piirkondades on kesksel kohal mereannid. Ja see on muidugi ilmselge, et kogu Sardiinia köök kui selline eristub mandri-Itaaliast. Jah, süüakse palju ka pastat ja pitsat nagu mujalgi Itaalias, aga pitsakatted, pastade kujud ja kastmed on erinevad. Isegi Itaalia keel, mida Sardiinias räägitakse, on mandri-itaallastele kohati raskesti mõistetav.

Koroonateemast ei saa üle ega ümber. Arvestada tuleb sellega, et kõikjal siseruumides ja ka nii restorani sisenemil kui väljumisel on Itaalias kohustus kanda maski. Tänaval, rannas ja mujal looduses muidugi mitte. Samas rannas peab mask ikkagi kaasas olema, sest kui lähed rannakohvikusse midagi ostma, peab järjekorras ja leti ees maski kandma. Lihtsalt infoks veel, et ehkki praegused regulatsioonid Itaalia-Eesti vahel reisides on üsna leebed ja hõlpsasti järgitavad, peavad kõik Covidit puudutavad dokumendid ringi sõites kaasas olema ja soovitavalt paberil. Meie rendiauto näiteks peatati rutiinse politsei kontrolli käigus väikese külakese vahel ja üksipulgi uuriti läbi ning kontrolliti kõigi ID-kaarte, täiskasvanute vaktsineerimispasse ja laste Covid-testi tulemusi.

Milline oli reisil Sinu tüüpiline hommikusöök?

Elasime renditud majas ja tegin hommikusööki ise. Väljas einestades oleks pidanud piirduma espresso ja küpsiste või paremal juhul mõne saiakesega, sest just selline on itaallaste tüüpiline hommikusöök. Eestlastel võtab sellise tagasihoidliku hommikusöögiga harjumine aega ja olgem ausad, soovisin oma lastele päeva alustuseks pakkuda midagi mitmekesisemat.

Panustasime siiski kohalikule toidule - erinevad kohalikud salamed ja prosciuttod, juustudest Pecorino Sardo ja muud ülihead kohalikud juustud (Sardiinias on loomi karjatatatud alates 1000 a eKr, nii et juustude valik ja kvaliteet on imelised), lisaks Sardiinia krõbe lameleib pane carasau. Tee äärsetest müügilettidest ostsime arbuusi, melonit, tomateid, ploome, virsikuid ja aprikoose ja need kõik olid samuti hommikusöögilaual.

Joogiks täiskasvanutel mulksuva mokakannuga gaasipliidil valmistatud kohv ja vesi, lastel apelsinimahl.

Millised olid kolm kõige eredamat toiduelamust?

1. Fregola mereandidega. Fregola Sarda on kuskussilaadne pasta. Seda tehakse nisumannast, millest vormitakse väikesed 2-3 mm läbimõõduka pallikesed, mis röstitakse. Valmib lahedalt pruunikirju pasta, mis maitseb veidi pähkliselt. Mereandidega ülimalt maitsev ja seda rooga pakutakse praktiliselt igas mereäärses restoranis: 

2.  Bottarga. Meriärni (Grey Mullet ingl k) soolatud ja kuivatatud mari on Sardiinias laialt levinud. Kuna selle soolakas ja umamine meremaitse on mulle vastupandamatu, kasutasin iga võimalust seda suhu pista. Mitu purgikest riivitud bottargaga reisis koos minuga ka koju kaasa. Bottargat kasutatakse laastudena eelroogades koos varsselleri või artišokkidega, riivitud puruna pasta, pitsa, salati jne peeal. Riivitud puruna täidab täidab ta maitseaine rolli, nagu sool või riivitud parmesan. Siin pildil olevas roas näha nii laastutatud kui riivitud bottarga: 

3. Puuviljad otse kasvatajalt. Värskeid kohalikke vilju saab Sardiinias suvisel ajal osta igal pool teeäärtest kuni supermarketini. Seekordsel reisil maapiirkondades ringi sõites sattusime erilise jackpot’i otsa, leides talu, mille juurde oli püsti pandud putka, kust sai osta sealtsamast mõne meetri kaugusel põllul kasvatatud meloneid, arbuusi, tomateid, aprikoose, kirsse, viinamarju, ürte…tulime muidugi sealt ära suurte kottidega. Ahh, kui head need kõik olid! Selllise maitse ja tekstuuriga melonit ei ole ma kunagi varem saanud ja ilmselt jääbki see tagasihoidlikult talupõllult pärit Sardiinia melon mu kõigi tulevaste melonite maitse hindamise mõõdupuuks!

Nami-Nami soovitab:

Alustuseks vaata üle kõik Itaalia retseptid Mari-Liisi toidublogist "Siit nurgast ja sealt nurgast".

Nami-Nami Itaalia ja itaaliapäraste retseptide seas on ka kaks Sardiinia retsepti. Arenguruumi on - näiteks Sardinia Unlimited veebilehe andmeil on TOP10 rooga, mida Sardiinias kindlasti proovida, järgmised:

1. Fregola mereandide ja safraniga (vt Mari-Liisi esimest toiduelamust; Sardiinia on oluline safrani kasvatamise piirkond)
2. Zuppa gallurese e. zuppa cuata - Põhja-Sardiiniast Gallura piirkonnast pärit ahjus küpsetatud vormiroog, kus on kihiti Sardiinia saia viilud, Casizolu lehmapiimajuust ja/või Pecorino Sarda lambapiimajuust ja tallepuljong. 
3. Porcheddu ehk 4-6 kg kaaluv piimapõrsas küpsetatakse tervelt koos mürdilehtega ning rooga serveeritakse korgist alusel. 
4. Spagetid merisiilikuga - merisiilikuid tohib püüda vaid novembrist aprillini (ricci di mare); parimaks veiniks on kohalik Cannonau vein. 
5. Bottagra/Butàriga - üks kuulsamaid roogi Sardiinias, algselt pärit läänerännikult Cabrase linnakesest.
6. Culurgiones - Ogliastrast pärit täidetud durum-nisujahust pirukas mündi-kartulitäidisega või ricotta-münditäidisega. Serveeritakse värsketest tomatitest valmistatud kastme ja basiilikuga või salvei-võikastmega. 
7. Kaheksajalasalat - Sardiinia kaheksajalg on üsna väike ja väga hõrk. Serveeritakse eelroana koos keedetud kartulite ja selleriga, kastmeks on küüslaugu-peterselli-sidruni-oliiviõlivinegrett.
8. Talleliha artišokkidega - traditsiooniline roog, populaarne lihavõttete ajal. Naudi koos kohaliku Vernaccia veiniga. 
9. Katalaani merivähk - tüüpiline Alghero piirkonnale Loode-Sardiinias. Serveeritakse koos värske tomati ja sibulaga, kõrvale sobib valge  vein, nt Vermentino di Sardegna. (Ja jah, Loode-Sardiinias räägitakse ka katalaani keelt). 
10. Seadas - traditsiooniline magustoit. Praetud pirukas, mis on täidetud sidrunikreemiga ja mida serveeritakse sooja mee või suhkruga. Sidrunikreem valmistatakse noore Pecorino juustuga, meeks on apelsiniõemee või aastalillede meega. 

Vaata ka Eater.com lugu "The 14 Defining Dishes of Sublime Sardinia"

Loe veel:

Tutvu Mari-Liisi toidublogiga siin, samuti saad silma peal hoida Mari-Liisi FB-lehel ja Instagrami lehel.