Koroonakriis lõi tootearenduse sassi

Eesti toidutööstuste sõnul on ootamatult alanud koroonakriis keeranud Eesti inimeste eelistused täielikult tagurpidi. Pikaajalised trendid tootearenduses, nagu väikepakendite ja mugavustoidu võidukäik, on tänavustele prognoosidele alla jäänud ja comebacki teevad perepakkides baastooted. Samas on viimased aastad toonud kaasa ka muutusi, mida ükski kriis tagasi pöörata ei suuda, arutlevad tööstuste juhid.

Fookus number üks: tervisetooted

Pagaritööstusettevõtte Lantmännen Unibake Balti regiooni tegevjuhi Asso Lankotsi sõnul on toidutööstustes juba pikka aega olnud kõige olulisem trend tervislikkus. "Selgelt on näha, et tervislikkus on inimeste jaoks aktuaalne igapäevane teema – see väljendub ka toitumises. Toodetes vähendatakse suhkru, soola ja säilitusainete sisaldust ning suurendatakse tervisele kasulike komponentide nagu kiudainete, heade rasvade ja vitamiinide sisaldust. Järjest populaarsemaks muutuvad ka clean label ehk lisaainete vabad, minimaalselt töödeldud ja võimalikult väheste erinevate komponentidega tooted. Oluliselt on viimasel ajal kasvanud ka tervislike täisteratoodete tarbimine,“ ütles Lankots.

Lisaks on tema sõnul ühe rohkem võimalik eristada mitmesuguseid tarbijasegmente, kes soovivad osta spetsiifiliste koostisosadega tooteid. "Viimastel aastatel on oluliselt suurenenud teaduspõhine tootearendus eesmärgiga toota tervist toetavaid tooteid erinevatele eagruppidele ja ka mitmesuguste terviseprobleemide ennetamiseks. Näiteks valmistatakse tooteid, mis aitavad kaasa veresuhkru- või kolesteroolitaseme kontrolli all hoidmisele,“ sõnas Lankots.

Valio tegevdirektor Maido Solovjov tõi välja sarnased trendid ka piimatoodete puhul. "Tarbija hindab tervislikkust, populaarsed on funktsionaalsed tooted ja erinevate dieetidega sobituvad tooted,“ sõnas ta. Sellest lähtuvalt mitmekesistab Valio pidevalt oma tooteportfelli – täna leiab sealt nii laktoosivabasid kui ka heade bakteritega rikastatud toite, samuti teadlikule toitujale ja spordiharrastajale mõeldud valgurikkaid ja süsivesikuvaeseid tooted.

Erandiks pole ka valmistoidusektor. Inimesed soovivad küll kiiret kõhutäidet, kuid mitte tervise hinnaga. "Tootearenduses tuleb leida hea tasakaal ning maitsestamisel lähtume põhimõttest, et suhkrut, soola ja pipart saab alati juurde lisada, kuid ära võtta ei saa. Seetõttu oleme teadlikult arendanud retsepte, kus on tavapärasest vähem suhkrut. Toidu valmistamisel on meile oluline, et selle tooraine oleks hoolega valitud ja koostis täisväärtuslik,“ kommenteeris mugavustoidu valmistaja Saarioinen Eesti ehk Mamma tegevjuht Aivo Varem.

Lisaks toidu mõjudele inimese enda tervisele, pööravad tarbijad üha enam rõhku ka toidu tootmise jätkusuutlikkusele ning selle keskkonnakoormusele. Seda trendi ei saa tagasi pöörata ükski kriis. "Tootearenduse keskkonnamõjude ignoreerimine ei ole variant. Täna võib keskkonnamõjudest rääkides oluliste märksõnadena tuua välja plastiku vähendamise, kodumaise ja naturaalse tooraine ning jätkusuutliku tootmise. Kasvab ka taimse tooraine olulisus,“ sõnas Lankots.

Koroonakriis keeras pikaajalised trendid pea peale

Asso Lankotsi sõnul oli sel aastal näha kaht vastandlikku trendi – kui pikaajaliselt liigutakse rohkem väikepakendite poole, siis kevadise eriolukorra ajal osteti suuremaid pakendeid. "Viiruse leviku tõttu käivad inimesed harvemini poes ja ostavad suuremaid koguseid, millest jätkub kauemaks. Samas püütakse vältida toidu raiskamist ja seda saab teha ostes just väiksemaid pakendeid, mis vastavad täpsemalt leibkonna vajadustele,“ kommenteeris Lankots.

Kui mugavustoit on enamasti kiire elustiiliga inimeste käepärane lahendus maitsvaks kõhutäiteks, siis kriisi ajal oli inimestel rohkem aega ise toidu valmistamisega tegeleda. "Kriisi alguses suurendati koduseid toiduvarusid ja varuti suurtes kogustes pika säilivusajaga tooteid, kiiresti riknevate "on the go“ toodete müügid langesid järsult. Samas varsti hakkas see uuesti kasvama kui mugavustoodete tarbimine kontorist koju liikus. Kojuveo teenuste ja e-poodide lisandumine pakkusid tarbijatele rohkem erinevaid võimalusi toidu ostmiseks, mis omakorda suurendas konkurentsi erinevate pakkujate vahel,“ sõnas Varem. 

Ka piimatoodete müüki mõjutas tarbijate kasvanud kodune söögivalmistamine. Piimatoodete suurpakkide tarbimine kasvas käesoleval aastal 16% ning take-away toodete tarbimine langes 20%. "Rohkem osteti põhitooteid, millest inimesed ise kodus süüa valmistasid,“ kommenteeris Solovjov.

Kõik toidutootjad aga tõdevad, et kuigi toidu tervislikkus ja tarbija elustiil mõjutavad ostuharjumusi tugevalt, siis endiselt on meil ka väga palju inimesi, kes poes oma ostuotsused hinna järgi langetavad ning viimase aasta tööpuuduse kasv toob neid inimesi üha juurde. Solovjovi sõnul on Eesti tarbija väga nõudlik ning ootab, et tootjad pakuksid head kvaliteeti heade hindadega. "Tarbija otsib vaheldust ja soovib toidust elamust saada, kuid hindab samas kõrgelt ka klassikat. Väga oluline on talle seejuures toote kvaliteet ja hinna-kvaliteedi suhe,“ ütles Solovjov.