Tegemist on täiesti erinevate seentega, mis pole omavahel üldse sarnased. Eestlased nimetavad millegipärast musta pässikut kasekäsnaks. Selguse mõttes tuleks siiski kasutada nime must pässik. Kasekäsnak (Fomitopsis betulina, varem Piptoporus betulinus) - on lühikese elueaga pehme polüpoor, mis kasvab ainult kaskedel. See ilmub augustis-septembris ja elab ainult mõned kuud. Kasekäsna on lihtsam segi ajada tuletaelaga, mis kasvab samuti kaskedel. On arusaamatu, miks mõned musta pässiku toodete müüjad selles ikka veel eksivad!
Vasakul kasekäsnak (Pilt: Henk Monster), paremal must pässik (Pilt: Wikipedia.ee)
Selleks, et pässikust tema kasulikud terapeutilised omadused kätte saada, tuleb lasta sel pikka aega kuumas vees tõmmata või siis leotada alkoholis ja teha tinktuur. Enamik toore musta pässiku pulbri koostisosadest ei ole biosaadavad.
Kõige kiiremini saab teha teed peeneks jahvatatud pulbrist, aga selle maitse on kibedam ja pulbrit saab kasutada vaid ühe korra, võib-olla kaks. Meie lisaaineteta klassikaline musta pässiku eliksiir on valmistatud väikestest ja keskmise suurusega tükikesteks, mida on pruulitud mitu päeva, et saada tulemuseks võimalikult tugev ja meeldiv maitse.
See võib tõsi olla, aga ORAC teste ei peeta aates 2012. aastast usaldusväärseteks, sest neis mõõdetakse antioksüdantseid omadusi ainult katseklaasides. Kui hästi antioksüdandid suudavad oksüdeerumist ära hoida ja kaitsta meid vabade radikaalide eest, pole tegelikult selge. Mustas pässikus on rohkelt superoksiiddismutaasi (SOD), mis võib vähendada vabade radikaalide kahjulikku mõju nahale, aga ravimiseks süstitakse seda tavaliselt lokaalselt. Pole mingeid tõendeid selle kohta, et SOD-i või seda rohkelt sisaldavate toitude suu kaudu manustamisel oleks mingit füsioloogilist efekti, sest see laguneb enne imendumist aminohapeteks. (Teisisõnu tuleb SOD-i ekstraheerida, seda ei saa lihtsalt juua.)
Hoolimata levinud valeväidetest müümisel ja turunduses kasutatavast sõnamulinast, annavad pidevalt läbiviidavad teadusuuringud positiivseid ja lubavaid tulemusi. Must pässik on näiteks üks rikkalikumaid looduslikke melaniini allikaid (kalmaaritindi kõrval). Melaniini antioksüdantse, haavandivastase, põletikuvastase, hepatoprotektiivse, diabeedivastase, hüpoglükeemilise ja immunostimuleeriva toime mõistmisel on tehtud olulisi edusamme. Teised mustas pässikus sisalduvad ühendid on andnud paljutõotavaid tulemusi kasvajate, Alzheimeri tõve ja teiste haiguste ravimisel.
Teadus on lõpuks ometi folkloorile järele jõudmas. Oleme avastamas musta pässiku saladusi.... samas on oluline meeles pidada, et Euroopas käsitletakse musta pässikut toidulisandina, sest puuduvad inimeste peal tehtud kliinilised uuringud, mis kinnitaksid hämmastavaid kogemuslikke tulemusi musta pässiku kasutamisel.
Lisateavet leiad meie veebisaidilt.
https://forte.delfi.ee/artikkel/120095516/riigilabor-analuusis-paljukiidetud-musta-passikut-selles-pole-pea-uldse-vitamiine-ja-mineraale-kull-aga-peitub-neerukivide-tekkimise-oht