“Sügisseened on laialt teada-tuntud, kuid märksa vähem teatakse, et ka kevadeti võib metsast seeni leida,” räägib Eesti Loodusmuuseumi botaanik Marja-Liisa Kämärä. “Kevadseeneliike leidub meie metsades mitu-mitu korda vähem kui suvel ja sügisel kasvavaid liike, kuid mitmed neist on laia levikuga ehk päris hästi leitavad,” räägib Kämärä.
Loodusmuuseumi esimese virtuaalse seenenäituse keskmes on 360 kraadi pööratavad fotod Eestis kasvavatest enamlevinud kevadseentest. Lisaks fotodele saab iga seeneliigi kohta lugeda ka selle peamiseid eristamistunnuseid ja omadusi.
“Nii nagu sügisel metsa alt leitavate seente puhul, on ka kevadiste liikide puhul oluline liike tunda,” ütleb Marja-Liisa Kämärä. “Kevadseente seas on häid söögiseeni, mis sobivad toidulauale kas värskelt või kupatatult, ja mürgiseid seeni, mis sinna kindlasti sattuda ei tohiks. Mitmed maitsvad söögiseened ja ohtlikult mürgised liigid on omavahel väga sarnased, seega tuleb seente tunnuseid hästi tunda. Osad kevadseente liigid on aga ka looduskaitsealused ning need peaksid meist kõigist oma kasvukeskkondadesse jääma,” räägib Kämärä.
“Selleks, et oleks selge, milliseid seeni kevadel metsast kaasa korjata ja millised puutumata jätta, ongi meie virtuaalne näitus heaks teadmiste omandamise kohaks,” lisab ta.
Just nagu loodusmuuseumi sügisene seenenäitus, täieneb ka kevadseente veebiväljapanek jooksvalt. “Kui leiame metsast mõne liigi, mida veel virtuaalsel näitusel ei ole, jäädvustame selle ja toome seeläbi külastajate ette,” ütleb Kämärä. “Kevadseeni leiab aprillist juunini ning uusi liike saame näitusele lisada siis, kui liigi kasvuaeg on käes. Seega tasub kevadseente näitust aeg-ajalt jälle uuesti vaadata, et lisandunud liigid samuti nähtud saaksid.”
Eesti Loodusmuuseumi virtuaalne kevadseente näitus jääb muuseumi kodulehele ka peale kevadseente hooaja lõppu ning on kasutatav seeneõppematerjal ka edaspidi.
Foorum