“35 aastat tagasi valmistati juustu rasketes ümarates vormides ning juustukerade keeramine käis käsitsi,” meenutas tehase ekspordijuht Heiki Pensa, kes on Võru tehases töötanud juba aastast 1983.
“Töötajad nimetasid seda hellitavalt “juusturalliks”, millest inspireerituna tekkiski idee anda juustule nimeks Ralli. Toonasele liha- ja piimatööstuse ministrile Albert Essensonile tundus sobivam nimetus aga Atleet,” lisas ta.
Atleet juustu tootmist alustati 4. oktoobril 1984. aastal ning ettevalmistused selleks algasid juba aastal 1977, kui saadi luba uute juustuliinide soetamiseks. Retsepti loomise vastutusrikas ülesanne usaldati juustutehnoloog Valve Kelpile, kes oli saanud põhjalikud teadmised juustu valmistamisest nii Venemaalt kui Taanist. Tema eestvedamisel valmis uus pitsiline tilsiter-tüüpi juust, mille retsept on püsinud läbi aastate praktiliselt muutumatuna.
Turundus- ja tootearendusdirektori Krista Kalbini sõnul on Atleet läbi aastakümnete olnud sedavõrd populaarne ja tuntud juust, et seda on koguni juustutüübiks peetud. “Atleet juustu edust on aastate jooksul ampsu himustanud mitmed kodu- ja välismaised juustutootjad, kes on püüdnud turule tulla oma Atleet juustuga. Valio on pidanud Atleet kaubamärgi õigusi kaitsma koguni kahel korral,” sõnas ta.
Kui algusaastatel müüdi juustu suurte kangidena, millest poes soovijatele paras tükk kaaluti, siis tänaseks on Atleet juustust välja arendatud rohkem kui 10 erinevat toodet-maitset. Nendest nõutum Eesti turul on poolekilone viilupakis traditsiooniline Atleet Originaal juust, millest valminud soojade ahjusaiade armastatud maitse ühendab mitmeid generatsioone.
Foorum