"Järgmisel keskkonnaministril on kaks ülesannet, mis mõlemad on ka eesti rahva lemmikteemad: esiteks metsandus, ja teine teema on seotud jäätmetega. Kuidas saavutada aastaks 2020 materjalide taaskasutamise sihtarvud, mida me oleme Euroopas lubanud ja mille täitmisega on meil raskusi?" sõnas Marko Pomerants. "Lahendus oleks, kui sorteerimata ja sorditud jäätmetel on hinnavahe – see saabki olema poliitikute üks järgmisi valikuid."
Marko Pomerants arvab, et keskkonnasõbralikuma eluviisi saavutamiseks ongi kaks vahendit: teadlikkus ja raha. "Teadlikkus peab muutuma elu loomulikuks osaks – usun, et minu 9kuusest lapselapsest tuleb juba teadlik inimene, sest sellised on ka tema vanaema ja vanaisa. Teine mõjutamisvahend on raha – kas näiteks 10 senti on ikka seda väärt, et see kilekoti eest välja anda? See oleks selline heatahtlik piits. Kõige halvem lahendus on, kui inimene pannakse käskude ja keeldudega ummikseisu – inimene peab ise jõudma mõistliku lahenduseni."
"Pakenditootjatele ei piisa, kui neile öeldakse, et tehke kuidagi sõbralikumalt. Just regulatsioonid on need, mille läbi saab muutus tekkida. Niisama ilusa jutuga kõik ei kipu lihtsalt juhtuma või ei juhtu piisavalt kiiresti," lisas Marko Pomerants.
Saaremaa vallavanem ja Kuressaare linnapea Madis Kallas rääkis, et kui tema Rimi kodupoest Kuressaares kadusid müügilt kilekotid, siis seda rohkem hakkas ka tema majapidamisse tekkima paberkotte. "Ühiskonnas on toimunud nihe – kui kilekotid oleks müügilt korjatud 5 aastat tagasi, oleks see kindlasti tekitanud rohkem pahameelt. Kilekotivaba saare mõttest hakkasime Saaremaal rääkima eelmisel suvel. Kuna inimesed olid sellisest ideest teadlikud, ei oldud enamasti ka pahased, et mõnes poes kilekotte saadaval pole, välja arvatud muidugi üksiku erandiga. Vallavalitsuse ees keegi protestimas käinud ei ole."
Madis Kallas tõi välja, et "Teeme ära" talgud on näidanud, kui palju on Saaremaal mere ääres ja metsaalustes plastikut. "Peale seda, kui mõned usinad inimesed kolisid tagasi saarele ja hakkasid levitama kilekotivaba saare ideed, tuleb see päev aina lähemale, kui me saamegi ükskord kilekotivabaks saareks. Lähimal aastal see küll veel reaalne pole, isegi siis, kui poed tulevad appi, sest neid, kes kilekotte kasutavad, on palju. Küll aga võib see juhtuda näiteks 5 aasta pärast."
Linnapea märkis, et mängitud on ka mõttega konfiskeerida näiteks juba Virtsu sadamas kilekotid või panna üles viidad "Siit kilekotiga edasi ei pääse".
Muusik Mick Pedaja rääkis, et meie väikese inimesena saame teha looduse heaks palju. "Mina näiteks võtan igapäevaselt kaasa oma veepudeli ja täidan seda – Eestis kraaniveega probleeme pole. Iga päev on mul kaasas ka oma kohvitops. Isegi kui juhtub, et võtan kohvikust topsi, ei võta ma kunagi plastikkaant. Väga oluline on minu pere jaoks samuti kodune prügisorteerimine."
Mick pooldab täielikku kilekottide kaotamist, et inimestel tekiks harjumus käia riidest kotiga – kui kilekotid ära keelatakse, ei kuku riik sellest kokku. "Poes käies oleks tore, kui saaks osta näiteks spinatit ja muud rohelist ilma pakendita. Kõike seda ei saa kahjuks ühe päevaga teostada, inimesed peaksid ise tahtma teha neid otsuseid."
"Kui käime abikaasaga metsas matkamas, on meil alati biolagunevad kilekotid kaasas, millega korjata metsa alt prügi. Oleme paksu sambla alt leidnud pudeleid ning ükskord leidsime sõbraga keset metsa lausa külmkapi – sinna ei viinud isegi ühtegi autoteed," tõi Mick näite meie metsaaluste kehvast olukorrast.
Selleks, et elada keskkonnasäästlikumalt, soovitab Marko Pomerants kodust lahkudes kustutada tule, Madis Kallas sorteerida prügi ning Mick Pedaja võtta metsa kaasa biolagunev kott, kuhu saaks korjata metsa alla jäetud prügi.
Arutelu toimus Rimi loodud FB grupi Tarbime Targalt eestvedamisel. Vestluses osalesid Marko Pomerants, Madis Kallas ning Mick Pedaja. Modereeris "Teeme ära" liikumise ja Killerkoti kampaania eestvedaja Anneli Ohvril.
Pressiteade 28. märts 2019. Foto: Tiit Mõtus
Foorum