Eestimaine viinamari – ideaalne lauamari, mida kasvatada avamaal!

Eestis on avamaal viinamarja kasvatusega tegeletud rohkem kui sada aastat. Esimesed eestikeelsed teated avamaaviinamarjade kohta pärinevad ajalehest "Virulane" (Eesti maalt, 1887), kus on kirjutatud:

"Viljandis olla pagar Kelchil korda läinud Krimmi viinamarjade seemnetest viinapuud omas aias üles kasvatada. Puu olla juba kaunis suur ja sigib ilma mingisuguse harimiseta üsna kenasti".

Kuigi kasvatamise ajalugu on juba pikk, on kuulda tihti lauseid: "Kas tõesti viinamari annab Eestis saaki?", "Marjad jäävad hapuks!",  "Mul ei ole nii suur kasvuhoonet ja väljas neid kasvatada ei saa".  Avamaal on kodumaistes tingimustes täiesti võimalik magusaid ja küpseid viinamarju saada, kui tähelepanu pöörata järgmistele asjadele.

Sordi valik

Soov taimedelt korralikku  saaki saada, algab kõik õige sordi valikust. Eestis soovitatakse avamaale istutada talvekindlaid sorte, mis jõuavad enne külmade saabumist varakult valmida. Sellisteks sobivateks lauamarjadeks on näiteks  "Hasanski Sladki", "Zilga", "Sukribe", "Kuzminski Sinii".  Viinapuu ostmisel tuleks alati enne uurida, et mis sordiga on tegu ja kuhu seda sobib isutada – avamaa taim sobib kasvuhoonesse, kuid kasvuhoone taim avamaal edukat saaki ei anna.

Kasvukoha valik

Avamaal viinamarjade kasvatamiseks tuleks valida võimalikult soe ja päikesepaisteline koht. Sobivaks on maja lõunapoolsem külg või künka lõunapoolsema kallakuga alad, mis oleks külmade tuulte eest varjatud.  Juhul kui on plaan istutada mitu viinapuud ritta, tuleks viinapuuread paigutada põhja-lõuna suunas, et taimeread saaksid mõlemast küljest päeva jooksul maksimaalselt päikesevalgust.

Mullastiku suhtes ei ole viinapuu nõudlik, kuid eelistab kiiresti soojenevaid kerge lõimisega parasniiskeid või kuivemaid muldi. Mida kiiremini soojeneb muld, seda varem alustavad kevadel juured elutegevust ning mille tõttu pikeneb ka kasvuperiood. Niiskuse suhtes on viinapuu tagasihoidliku nõudlusega, kuna sügavale ulatuvate juurtega on taim võimeline vett ammutama ka sealt, kus teised kultuurid seda ei suuda. Siiski põhjavesi ei tohiks olla kõrgemal kui 1,5…2 m.

Istutamine

Taimede istutuskaugust seinast peaks olema vähemalt 0,3 m (kui istutatakse taimed seina äärde) ning vahekaugus taimede vahel  1,5 - 2  m.  Sobivaim istutusaeg on maikuu või juunikuu algus ning taimed tuleks istutada mulda viltu, et sügisel oleks puitunud võrseid kergem maha painutada. Hea oleks istutuskoht katta tumeda peenravaibaga. Sellisel juhul ei pea muretsema umbrohtude pärast ning ka muld soojeneb peenravaiba all paremini, mis soodustab juurte arengut. Istutamise ajal ei tohiks taimi väetada ning ka järgnevatel kasvuaastatel tuleks seda teha minimaalselt, kuna liigväetamine suurendab vegetatiivset kasvu ning vähendab taimede talvekindlust.

Kasvuaegne hooldus

Kasvuperioodi ajal peab viinamarja taimi mitmeid kordi kärpima.

Esimene kord on siis, kui ilmuvad esimesed võrsed. Võrse alumisse ossa ilmuvad õietarjad ning ülemisse ossa väänlad, mille abil taim haarab toest. Kui võrsele ilmub esimene väänel, siis sellest kõrgemale enam õisikut ei teki. Seega kui märkate võrset, millel õisik puudub ning kasvab juba väänel, võite selle täielikult eemaldada. Antud võrse kasutaks ainult taime toitaineid vähendaks saagi efektiivsust.

Teine kord on ennakvõrsete kärpimine. Ennakvõrse kasvab välja lehekaenlast ja selle kõrval paikneb talvepung, millest areneb välja järgmise aasta saak. Suvel tuleks ennakvõrsete kasvu piirata,  kärpides võrset pärast esimest lehte.  Juhul kui ennakvõrse täielikult ära murda, nagu tomatil, areneks talvepungast uus võrse ning järgmine aasta jääks saak saamata. Seega tuleks ennakvõrsete jätta vähemalt üks leht. Sellist ennakvõrset pole samuti mõtet alles jätta, kuna kasvaks ainult biomass ning väheneks toitainete kogunemine marjadesse.

Kolmas kord on augustikuus, kui tuleks võrse korgistumise soodustamiseks kärpida latva. Taimele tuleks jätta umbes 6-8 lehepaari ning siis latv eemalda.

Samal ajal hakkavad värvuma ka viinamarjad ning selle soodustamiseks tuleks eemaldada mõlemalt poolt taime tarjade ümbrusest lehti, et marjad saaksid maksimaalse päikesevalguse. Lehtede eemaldamine peaks toimuma järk-järgult, et seni varjus olnud marjad päikesega tasapisi harjuksid. Võrselt soovitatakse eemaldada paar lehte nädalas.

Talveks valmistumine

Oktoobris pärast lehtede langemist tuleks teostada tagasilõikus. Seega tuleks eemaldada kõik korgistumata ladvad. Noorel taimel võib alles jääda ainult paari pungaga oksajupp, kuid vanemal taimel võiks alles jääda 3-4 hästi puitunud oksa. Allesjäänud okstel tuleks külgharud tagasi lõigata pärast esimest punga ja allesjäänud pungadest hakkavad järgmisel kevadel arenema uued võrsed, kuhu külge tuleb saak.

Talvitumiseks tuleks painutada allesjäänud oksad maapinnale (siinkohal on seda lihtsam teha, kui taimed said mulda istutatud viltu) ja katta need õrnalt kuuseokstega.  Kevadel pärast lume sulamist eemaldada järk-järgult kate ning sooja saabudes viinapuud toestada.

Kasutatud materjal:

  • Miidla, H. 1964. Viinamarjakasvatus. Tallinn, 135 lk
  • Kivistik, J. 2012. Maalehe viinamarjaraamat. Maalehe raamat, 126 lk.
  • Kivistik, K., Kivistik, U. 1996. Viinamarjad koduaiast. Tallinn, Valgus, 111 lk
  • Strik, B.C. 2011. Growing Table Grapes. Oregon State University, 32 lk

Hea lugeja, kas Sul on kogemusi viinamarjade kasvatamisega koduaias? Kui jah, siis kirjuta kommentaarides, mis sorte kasvatad ja kas avamaal või kasvuhoones (või tahaksid kasvatada :)). Kõikide vastajate vahel loosime 4. septembril välja ÜHE Jaan Kivistiku raamatu "Maalehe viinamarjaraamat". 

Artiklit toetab Ignase puukool:

Artikkel ilmus 22. augustil 2016 Nami-Namis. 

Liina Tiideberg
postitatud 04.09.2016 11:33 LISA KOMMENTAAR

Kommentaarid


Anneli Sildmaa
postitatud 23.08.2016 20:49

Meil on 3 aastat Zilga ja Sukribe, mõlemal on sel aastal 1 kobar peal. Vasti saame maitsta oma esimesi mammukesi. Kasvavad õues seina ääres e. mitte kasvuhoones.

Anneli Vahter
postitatud 23.08.2016 21:02

Kasvatan avamaal viinamarja Hasanski Sladki ja praegu augustiks on nad juba valmis. Taim toetub sauna seinale. Olen väga rahul.
Kuna olen noor viinamarja kasvataja, siis raamatuke teadmiste ammutamiseks kuluks väga ära

Evi Suitso
postitatud 23.08.2016 21:43

Kasvuhoones kasvab meil "Bolero". Juba 8 aastat. Tumesinine. kivikestega, magus. Augusti lõpus valmib ja talveks me pole kunagi katnud. Saagikas.
Avamaal, lõunapoolses maja seina ääres on "Somerset Seedless". Väikesed, aga magusad kivideta marjad. Praegu juba viljad valminud. Talveks katame.
Kasutan abilisena raamatut "Viinamari aias ja köögis".

Satu Reunanen
postitatud 23.08.2016 21:52

Ma kasvatan Suomen puolella, laji Zilga. Sato yleensä 1 ämpärillinen, mehua teen!

Ivar
postitatud 23.08.2016 22:34

Üle-eelmisel aastal pistsin kaks Zilga taime mulda. Kasvavad Tartu linnas, lõunapoolse terrassi seina ääres. Kui need kevadeks veel vapralt elus püsisid, julgesin kõrvale aia najale paar taime lisaks istutada, seekord Hasanski Sladki ja Jubileinaja Novgoroda. Need elasid ka oma esimese talve üle ja koguvad tasapisi rammu.
Kõik kolm sorti sai Google ülikoolist pärit õpetuste järgi valitud nende külmakindluse põhjal. Talvekatet polegi pannud, vaid lund kuhjan peale kui seda vahest on võtta.
Zilgadest üks taim sel aastal juba kannab, viis kena kobarat küljes.

Kadi Needo
postitatud 24.08.2016 09:39

Minul kasvavad avamaal maja seina ääres kaks viinamarja - üks tume ja üks hele (kuna sildid on kadunud, siis kahjuks sordinime ei tea), aga viinamarju oleme saanud nüüd juba paar aastat - mida peaksin õppima on muidugi see vahepealne kärpimine, aga ausalt ilma igasuguse kärpimiseta oleme ka marjad kätte saanud - järgmine aasta olen tublim ja siis on ehk loota ka suuremaid kobaraid, sest ilmselgelt koht neile istub ;)

Evi Vadi
postitatud 25.08.2016 08:44

Minul kasvab avamaal Zilga.

Pille
posted on 05.09.2016 20:46

Evi, Sinule naeratas loosiõnn sel korral. Palun saada oma kontaktandmed (sh mobiilinumber ja lähima Smartposti asukoht) aadressile info@nami-nami.ee

Liidia Pipenberg
postitatud 25.08.2016 08:44

Minul kasvas sinise marjadega viinamari, andis head saagi. Sellel aastal külm võttis ära, marju ei tule. Sort - ei ole teada. Sain istikut Saaremaalt.

Liis Mis Siis
postitatud 25.08.2016 09:12

Avamaal kasvab Somerset seedless ja Zilga.

Metsamari
postitatud 06.09.2016 11:37

Olen väga rahul Hasanje Sladkii sordiga. Kasvatan neid nii kasvuhoones kui avamaal. Kasvuhoonest saab marju varem ja magusamad, avamaal on saak hilisem ja veidi vürtsikam. Mina neid lauamarjaks ei nimetaks, kuna seemned on võrreldes marja suurusega päris suured. Sööme, aga suuremast osast saagist teeme mahla. Saab hea magus.