Kompostimine – kuidas?

Kompostimine on looduslik protsess, mille käigus tekib biolagunevatest jäätmetest rohke toitainesisaldusega muld. Sellele protsessile aitavad kaasa looduses olevad bakterid, mikroorganismid ning isegi vihmaussid. Komposti saab igaüks toota oma aias, vaja on teada vaid mõningaid põhitõdesid. Lõppsaadusena tekkiv muld on väga kasulik kõikidele taimedele aias, nii lille- kui köögiviljapeenras.

  • Kompostimine toimumiseks vajad kompostikasti/süsteemi, mida on lihtne ka ise teha - õpetust loe siit. Kasti olemasolul on olemas konkreetne koht, kus kompostil valmida lasta. Kast hoiab eemal ka uudishimulikud loomad.

  • Vali kompostikastile/süsteemile hea koht aias. Sobivam oleks kõrgem tuule-ja päiksevarjulisem koht – tagatud peab olema liigse vee äravool ning liigne päike võib komposti kuivatada ning seega kompostimist peatada.

  • Komposti valmistamiseks on vaja nö pruuni materjali ja rohelist materjali, mis peavad omavahel jagunema enam-vähem pooleks. Pruuniks materjaliks on kuivanud oksad, lehed, majapidamispaber ja papp (mitte värviline, vaid trükivärvist puhas pruun papp – nagu nt wc-paberirulli sisud). Roheliseks materjaliks on toidujäätmed ja värskelt niidetu muru/heinamass.

  • Kompostimaterjali laotakse kihiti – kui tood näiteks köögist tekkinud toidujäätmeid, pane nende peale kiht kuivanud lehti või oksi. Kihiti ladumine tagab õhu ligipääsu igasse komposti osasse.

Kõige esimeseks kihiks kompostikastis pane veidi mulda või valmis komposti. Selle peale rohelist materjali ja siis koheselt pruuni materjali.

  • Kompostimine vajab niiskust. Liiga kuiva massi puhul protsess peatub ja liiga märg mass läheb roiskuma. Õige kompost peab olema õrnalt niiske, kergelt läikima. Liiga kuiva kompostimassi võid ka kasta (näiteks väga kuuma suve korral).

Kompost ei tohi haiseda! Haisev mass on märk mädanemisest, mis tähendab, et kompost võib olla liiga märg. Liigeselt märja kompostimassi puhul lisa pruuni materjali ning sega komposti.

  • Kompostimine vajab õhku. Õhu ligipääsu tagavad rohelise ja pruuni materjali vaheldumisi ladumine (loe eestpoolt) ning kompostimassi segamine. Ilma õhu ligipääsuta hakkab kompost samuti roiskuma. Segada võid komposti näiteks korra kuus.

  • Kompostimise õnnestumiseks võiksid biojäätmed olla sarnastes suurustes. Liiga suured jäätmed (näiteks terve arbuusikoor) lagunevad liiga kaua- lõika nad pisemateks tükkideks!

  • Õige kompostimise protsess tekitab kuumust - seega kompostikuhja sees tõuseb temperatuur , mis ongi vajalik protsessi toimimiseks. Kui pistad käe komposti sisse, peaks seal olema niiske ja kuum. Nii saad kontrollida kompostimise toimimist. Ettevaatust- ära ennast ära kõrveta!

  • Kompostimulla tekkimine tavakomposteris võtab vähemalt aasta. Külma talve ajal kompost tavaliselt peatub, kevadel käivitub protsess uuesti (võib „ergutada“ sooja veega ülevalamisega) .

Valmis kompost on tumepruun ja sõmer, lõhnab nagu muld.

Mida komposti panna?

Roheline materjal:

värskelt niidetud muru/hein, närtsinud lilled, äralõigatud taimeosad, taimsed köögijäätmed- kartulikoored, erinevad köögiviljajäägid (koored, pealsed), õunasüdamed, plekiliseks muutunud puuvilju, eelmisest söögikorrast seisma jäänud köögiviljajäägid (keedetud porgandi, mida keegi enam süüa ei taha :) ), teepuru ja teepakid (ilma metallita!), kohvipuru ja –filtrid, munakoored jne.

Pruun materjal:

kuivanud lehed, peenikesed puuoksad, saepuru, majapidamispaber, papp (värvimata!), munakarbid, biolagunevad kilekotid jne.

Mida komposti mitte panna?

Loomseid toidujäätmeid (liha, piimatooted jne) – kompostis ei tõuse piisav temperatuur, et neid lagundada.

Haigeid puuoksi, taimeosasid – soodustavad taimehaiguste levimist (parem põleta haiged taimeosad ära).

Umbrohtusid, eriti nende seemnete valmimise/levimise ajal- nad võivad kompostis kasvama hakata.

Männiokkaid (ja pigem ka okaspuuoksi) – ei taha laguneda.

Kohe kindlasti mitte- väljaheiteid, plastikut, klaasi, kummi, nahka, metalli, trükivärviga pabereid ja pappi, kemikaale, ravimeid, kodukeemiat, umbrohutõrjevahendeid.

Mõtle, kas paned komposti…

Tsitruselised- lagunevad väga halvasti. Kui soovid neid kompostida, siis lõika pisikesteks tükkideks!

Tavapoodides müüdavad puuviljad (eriti tsitrused) ja köögiviljad – need on pritsitud erinevate kemikaalidega, mis ei lagune kompostis ja liiguvad seega koos kompostiga edasi ka kasvatatavatele taimedele. Seega kui soovid kasvatada maheköögivilju, peaksid neile lisamiseks valmistama ka mahekomposti!

Artiklit toetab:

Martiina Anni
Martiina Anni
postitatud 13.04.2016 08:35 LISA KOMMENTAAR

Kommentaarid