Eestlased nagu meie lähinaabridki armastavad kõige enam lehmapiimast valmistatud poolkõvasid ja kõvasid juuste.
Hiljuti Maxima poolt läbi viidud uuringust selgub, et umbes pooled eestlased ja lätlased söövad juustu lausa 6-7 korda nädalas, leedulased vaid pisut harvem. Kõige sagedamini tarbitakse juustu võileivakattena ja eraldi suupistena. Meie juustutarbimisel on pikk ajalugu ja tänane rikkalik valik tuleb juustude nautimisele ainult kasuks. Tänapäeval tuntakse maailmas ligi 4000 erinevat juustusorti ja küllap ei kujutaks enamik meist elu juustuta ettegi.
Juust läbi aegade
Juustu ajalugu on pikk ja arvatakse, et esimesed juustud valmistati Araabias ja Aasias umbes 6000-7000 aastat tagasi, kust juustuvalmistamise kunst jõudis mõni aeg hiljem Euroopasse. Eestis pärinevad esimesed kirjalikud teatised juustu valmistamisest 14. sajandist. Esialgu kuulus juust kui hinnaline toiduaine desserdina küll ainult jõukama linnakodaniku ning mõisarahva lauale ja kohalik lihtrahvas suhtus nii pikalt säilitatud ja keerulise protsessi teel valminud piimatootesse umbusklikult. Juust muutus kättesaadavaks ja laialt armastatud toiduaineks alles 19. sajandil, kui seda hakati valmistama mõisate meiereides ja juustuvalmistamine sai veel suurema hoo sisse koos piimaühistute arenguga.
Džiugase legendaarsed juustud
Üks Baltikumi hinnatumaid juuste Džiugas tuleb Leedust. Seda valmistatakse Leedu ühes vanimas, Žemaitijos Pienas nime kandvas piimatööstuses juba üle 90 aasta. Džiugase nime on saanud juustud ennemuistselt vapralt vägilaselt, kes elas just siin, Samogitia aladel, kus paikneb praegu Leedu üks suurimaid - Telšiai piimakombinaat. Ajalugu kohustab ja õpetab ning nii on siin välja töötatud erinevaid maailmatasemel juustude retsepte, millest kõige populaarsem ongi just Džiugase laagerdunud juustude perekond, kuhu kuuluvad 12, 18, 24, 36 ja 48 kuud laagerdunud juustud.
Džiugase juustude puhul ei kasutata täiendavaid lisa- ega säilitusaineid ning tänu erilistele retseptidele on nendel delikaatsem maitse kui enamikul teistel kõvadel juustudel. Intensiivne ja terav spetsiifiline maitse, mis laagerdudes tekib, on Džiugase juustude puhul oluliselt mahedam ja kreemisem ning võib leida isegi puuviljaseid ja lillelisi aromaatseid noote.
Auhinnatud lemmikud
Läbi aastate on Džiugas oma populaarsust maailmas kasvatanud ja igal aastal on võidetud kümneid auhindu erinevatel toiduainete hindamistel ja konkurssidel, alates Leedu parima toiduaine tiitlist kuni mitmete nimekate auhindadeni Euroopas ja Aasias. Selle aasta seni tähtsaim tunnustus tuleb Brüsselist, kus toimuval maailmakuulsal üritusel Superior Taste Award 2015 (ehk Parima maitse auhind 2015) autasustati 36 kuud laagerdatud Džiugas Gourmet juustu kolme kuldtähega! Mainekat üritust korraldab International Taste and Quality Institute, mille hindamiskomisjon koosneb tähtsatest Euroopa sommeljeedest, kokkadest ja toiduekspertidest. Toodete omaduste hindamine sellel võistlusel toimub pimesi, ükski hindajatest ei tea toodete nimesid, pakendite välimust, tootjat ega päritoluriiki.Tunnustus polnud esmakordne - aastatel 2011 ja 2013 autasustati Džiugas juustu kahe hõbetähega ja aastal 2014 kolme kuldtähega kolmest.
Kui ka sina sooviksid seda kõrgelt hinnatud juustu endale võita, siis vaata Džiugase Facebooki lehele ja osale mängus.
On tõesti hea juust. Ja nii kahju auhinna mäng juba läbi.
Foorum