Sõna kohv pärineb araabia keelest ja võetud kohvipuu päritolumaa Kaffa kuningriigi nimest. Legendi märkas Abessiinia (Etioopia) kitsekarjus Kaldi, et tema kitsekari nosis punaseid marju ja muutus väga elavaks. Marju süües tekkis karjusel samuti kõrgendatud meeleolu. Viis marjad kloostrisse. Mungad viskasid marjad lõkkesse, tuhast aga tõusis hea aroom. Nad korjasid röstitud (pruunistunud) marjad lõkkest kuuma vette. Saadud aromaatne jook aitas neid õhtusel missal ärkvel püsida.
Kohv ja kohvimajad jõudsid Euroopasse 17.sajandi keskel. Sajandi II poolel tegutsesid kohvikud kõigis Euroopa suurimates sadamalinnades, Pariisis (1643 või 1672), Veneetsias 1645, Londonis 1652, Marseille`s 1654 või 1671, Viinis 1683. Saksamaal avati esimesed kohvimajad 17. sajandi lõpul ja sealtkaudu jõudis see kohv ka Tallinnasse. Peale kohviubade telliti ka kallihinnalisi kohviveskeid, kohvikanne, tasse, hiljem ka kohviserviise.
Esimese teadaoleva kohviku avas Saragossa linnast pärit hispaanlane Alfonso Tellado Carvallido 1702. aastal. Kohvikupidaja astus luteriusku, sai Tallinna kodanikuks. Alfonso Tellado Carvallido suri 1710. aastal katku.
Tallinna esimese kohvimaja asukohast saab teateid Tallinna Turukvartali katkuohvrite 1710. aasta nimekirjast, kus selgub, et see on koostatud praeguse Kullassepa tänava kohta. Nimekiri näitab, et Alfonso Tellado Carvallido üüris kohviku pinda Kullassepa tänav 18/Niguliste tänav 2. Tema surm lõpetab esimese kohvimaja tegevuse.
Järgmise kohviku avamiseni läks aega. 1774. aastal avas parukategija Benedict Georg Witt (Niguliste t 2) II trepikojas kohviku ja piljardisaali "Stadt Hamburg". Selles kohvikus sai tellida hommikueinet, lõunasööki, õhtueinet. Kohvi, teed ja šokolaadi pakuti tassikaupa, kõrvale kooke ja jäätist. Jookidest olid müügil veinid, liköörid, punšid. Kohviku kõrval tegutses pood, kus müüdi saiu, kooke ja ka delikatesse, nagu vürtsikilu, marineeritud kurgid, šveitsi juust.
Kolmanda kohviku avas 1791. aastal Toompeal, Toomkooli 7, šveitsi kondiiter Johann Gilly. Järgmisel aastal kolis ta oma äri Niguliste tänavale hotell „Hamburgi“ vastu. Toompeal Pikk jalg 14 kauples kondiitrisaadustega Joseph Grigory. Pikal tänaval Suure Rannavärava lähedal asus Johann David Vogti kondiitriäri.
18.sajandi lõpukümnendeil tegutses Tallinnas pidevalt viis-kuus kondiitrit, kõigil neil ettevõtet ei olnud.
Artiklis on kasutatud Tallinna Linnaarhiivi Facebook'i konto ja Valdeko Vende "Tallinna kohvikud" materjale.
Foorum