GDA märgistus – hea abimees tervislike valikute tegemisel

Tasakaalustatud toitumise heaks abimeheks on GDA märgistus, mis on välja töötatud Euroopa Komisjoni poolt kokkukutsutud Eurodiet toitumisteadlaste paneeli poolt ning edasi arendatud  Euroopa Toiduaine- ja Joogitööstuste Konföderatsiooni poolt. Juba mitmeid aastaid on paljud Eesti toidutootjad antud märgistust kasutanud, kõige esimesena võttis GDA märgistuse Eestis kasutusele Coca-Cola.

GDA märgistus võimaldab kiiresti saada ülevaadet sellest, kui palju sisaldab üks toidu- või joogiportsjon toiduenergiat ja kui suure osa moodustab see soovitatavast päevasest kogusest. Märgistus lähtub keskmisest päevasest energiavajadusest, mis on naistel 2000 kcal. Pakendi tagaküljel on märgitud iga toote  põhikoostisest lähtuvalt tähtsamate toitainete, nagu rasvad, küllastunud rasvhapped, suhkrud, kiudained, sool, kaltsium kogused ühes portsjonis ja nende osakaal päevasest soovituslikust kogusest.

Tasakaalustatud toitumise korral peaks päevane rasvade hulk moodustama 30% vajalikust energiahulgast, mis on 2000 kcal päevase energiavajaduse korral 70 grammi. Sellest küllastatud rasvade hulk on umbes kolmandik, ca 20 grammi. Pakendile märgitaksegi, et näiteks sibulamaitselistes kartulikrõpsudes on ühe portsjoni, 25 grammi kohta 8 grammi rasva, mis moodustab päevasest rasvavajadusest  11%.

Terves pakis on aga krõpse 80 grammi, mis on kokku umbes 3 portsjonit. Lihtsa arvestusega näeb, et kui süüa ära terve pakk krõpse, siis saab rasva pool päevasest vajadusest. Kuid tavaliselt päevane menüü ei koosne ju ainult kartulikrõpsudest, ikka süüakse lisaks erinevaid toite. Selle tulemusel suureneb päevane söödud rasva kogus tunduvalt.

Süsivesikute osas on pakendil toodud välja suhkru päevane vajadus. Päevas võiks süüa maksimaalselt 90 grammi suhkrut, mis on umbes kolmandik kogu päevasest süsivesikute vajadusest. Suhkru nimetuse all võetakse kokku ainult kõik kiiresti imenduvad süsivesikud, kuhu kuuluvad lauasuhkur, piimasuhkur ja puuviljasuhkur ehk fruktoos. Nende kogustega ei tohiks liialdada, kuna see ohustab ülekaalu tekkega.

Üks klaas kalja sisaldab keskmiselt 23% päevasest suhkrukogusest, kui juua ära üks liiter kalja, siis on päevane suhkrunorm saadud. Kuid tasakaalustatud toitumiseks on lisaks vaja süüa ka puuvilju ja köögivilju, mis samuti sisaldavad suhkrut. Samuti kuulub suhkur magustoitude juurde. Seega ei tohiks magusat keelata, aga sellega tuleb piiri pidada.

GDA märgistuses on välja toodud ka soola kogus, mida tuleb samuti hoolega jälgida, sest soolaga liialdamine võib kaasa tuua südamehaiguste tekkeriski. Liigse soolakoguse saamiseks ei pea sööma ainult tulisoolaseid toite, liigne kogus on võimalik kätte saada ka igapäevaselt tihti tarbitavatest toiduainetest. Näiteks võib mõne leivasordi puhul viil leiba sisaldada lausa kolmandiku päevasest soovitatud soolakogusest. Kuid valikus on ka vähemsoolaseid leivasorte, tuleb lihtsalt GDA märgistust lugeda ja selle järgi valikud teha. Eriti tuleks soolaga piiri pidada inimestel, kellel on kõrge vererõhk.

Olulist informatsiooni annab ka kiudainete hulk ja piimatoodetes märgitud kaltsiumi hulk. Näiteks ühest juustupulgast võib saada viiendiku päevasest kaltsiumivajadusest, kuid juustu puhul tuleb ka rasvakogust jälgida ja samuti mitte liialdada.

Tarbija jaoks annab GDA märgistuse kasutamine võimaluse kiiresti koostada tervislik menüü ja hoida silm peal igapäevasel toiduenergial. Tasakaalustatud menüüs ei ole ükski toit keelatud, süüa võib kõiki toite, ka lõhekala ja salaamivorsti, samuti võib vahest maiustada või juua karastusjooke. Kõike tuleb teha mõõdukalt. Küsimus on alati õigetes tarbimiskogustes, toitainete vahekorras ning ülesöömise vältimises.

Mai Maser
Mai Maser
postitatud 29.01.2013 09:54 LISA KOMMENTAAR

Kommentaarid