Alõtša ehk haraline ploomipuu kasvab looduslikult Balkanil, Krimmis, Kaukaasias, Kesk- ja Väike-Aasias ning Iraanis. Alõtšad on Eestis tuntud ploomisortide pookealusena, viljapuuna tuntakse teda palju vähem. Alõtšad on ploomidest kuivainerikkamad (9-16%), ent hapukamad, sisaldades 4-14% suhkruid (sh on ülekaalis sahharoos). Happeid (1,6-4%) ja pektiini (0,5-1,4%) on aga alõtšades rohkem. C-vitamiini sisaldab eestimaine alõtša pea poole rohkem kui siinsed ploomid. Mineraalainete sisaldus on sarnane, eriti rohkelt sisaldavad alõtšad kaaliumi (200mg 100 g viljades). Fenoolsete ühendite sisalduselt ületab alõtða tunduvalt ploome. Seepärast annavad alõtšatõmmised hea raviefekti köha ja angiini korral. Alõtšad soodustavad laste kasvu, stimuleerivad maksa ja sugunäärmete ning loote ainevahetust. Viljad kollased või punakad. Puult korjatud tehnilises küpsuses alõtšad säilivad väiksematesse kastidesse-korvidesse panduna jahedas keldris 5-15 nädalat. Viljad kõlbavad nii lauaviljaks kui ka konservimiseks. Väga maitsev kookides ja moosina. (Erich Mägi ja Toivo Niiberg raamatu "Ploomid aias ja köögis" ning muude allikate põhjal).
Foorum