Aed-mürrputk oli varem Põhja-Euroopas hinnatud varajane köögivili - üks vähestest taimedest, mida sai nt Inglismaal juba veebruaris-märtsis korjata. Seemneid on kasutatud skorbuudi raviks.
Türgis süüakse noori varsi ja lehti jogurtiga (esmalt keedetakse) või siis värskelt salatina; ka juuri süüakse nii toorelt kui ka kuumutatult.
Noortel lehtedel on sellerit ja peterselli meenutav maitse, seemnetel on veidi kibekas piprane maitse ja nt Prantsusmaal müüakse neid mõnikord ka "metsiku pipra" (le poivre sauvage) nime all. Aed-mürrputk kaotas oma populaarsuse 18. sajandil, kui hakati laialdasemalt sellerit kasvatama ja looduslikud maitsetaimed unustusehõlma vajusid.
Nimi teistes keeltes:
ladina k - Smyrnium olusatrum
inglise k - alexanders, alisander
prantsuse k - le maceron
saksa k - Pferdeeppich, Gespenst-Gelbdolde, Alisander, Smyrnerkraut