Vimb (Vimba vimba) on kalaliik karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonna alamsugukonna Leuciscinae perekonnast vimmad (Vimba). Inglise keeles kutsutakse seda kala vimba bream, zanthe või zarte, saksa keeles Zährte või Blaunase, prantsuse keeles serte, rootsi keeles vimma, soome keeles vimpa. Eestis on vimma sünonüümideks veel kottsuu, sert, sirk, sirt, vemkal, vimm, vimmakala ja podust.
Tegemist on maitsva kalaga, keda leidub nt Peipsi järves, Eesti jõgedes ja ka nt Pärnu lahes. Vimba püütakse enamasti talvel ja kevadel; hobipüüki tehakse põhja- ja käsiõngedega, töönduslik püük nakkevõrkude ja mõrdadega. NB! Vimmajõgedes on püük keelatud 10. maist kuni 20. juunini.
Välimuselt meenutab vimb latikat, ent on madalama kehaga. Vimma selg võib olla hallikassinine või mustjaspruun, küljed on hõbedased või kollakad, kõht valge või valkjaskollan. Selja- ja sabauim on tumehallid kuni mustad, rinnauimad heledamad ja kõhuuimed lausa läbipaistvad.
Suurim Eesti vetest püütud vimb kaalus 1,49 kilo ja oli 16 a vana (Pärnu aht, 1959), maailma suurim vimb püüti 1951. a. Soomest Kotka lähistelt - see kala kaalus lausa 3,65 kilo! Toidulaual on levinuimad 500-600 g vimmad, kilosed ja u 40 cm pikkused vimmad on juba haruldasemad.
Sarnaselt siiale on vimb üsna rasvane kala (4-9%). Enamasti vimba soolatakse või suitsutatakse, ent seda võib ka vinnutada.
Foorum