merisutt e. merisilm

Merisutt e. merisilm (Petromyzon marinus) on Eesti vetes haruldane silmuliste seltsi kuuluv vereimeja veeloom. Peamiselt leidub merisutti Euroopa ja Põhja-Ameerika rannikul Atlandi ookeanis, Vahemere lääneosas ja ka Suures järvistus, kus seda peetakse võõrliigiks.

Merisutt on silmlaste suurim esindaja. Täiskasvanud merisuti angerjalaadne siugjas keha võib olla kuni 1,2 meetri pikkune ja kaaluda isegi kuni 2,3 kg. Värvuselt on merisutt oliivipruun või kollakaspruun, kõhupool on heledam.

Merisutt toitub imedes end suurema kala (peamiselt lõhe, meriforelli, angerja ja tursa) külge, rännates niimoodi ohvriga päevi või isegi nädalaid. Suti süljenäärmete eritised takistavad vere hüübimist ning põhjustavad punaste vereliblede hävimist ja kudede lagunemist.

Merisutt tegutseb põhiliselt rannikumeres, hoidudes põhja ligi - neid on leitud isegi 4000 m sügavuselt! Koeb Briti saarte jõgedes märtsis-aprillis. Üksikud isendid võivad harva kudeda ka Eesti suuremates jõgedes.

NB! Merisutt on kantud Eesti punasesse raamatusse, ent näiteks Prantsusmaal, Hispaanias ja Portugalis peetakse seda suureks delikatessiks. 

Merisutt e. merisilm teistes keeltes:

  • ld. k. Petromyzon marinus
  • Ingl. k. sea lamprey
  • soome k. merinahkiainen
  • vene k. морская минога
  • sks k. Meerneunauge
  • rootsi k. havsnejonöga
  • läti k. jūras nēģis