viinamäetigu

Viinamäetigu on meile toodud tema algkodust Lõuna-Euroopas. Et ta on siin üsna hästi kohanenud, siis pole ta meil enam looduskaitse all. Sellegipoolest ei tohiks viinamäetigu hulgi korjata: siinses karmivõitu kliimas ei paljune ta nii kiiresti, et suudaks kriitilise piirini kahanenud asurkonna taastada. Keskajal kasvatati neid tigusid munkade paastuaja söögipoolisena ning toodi nõnda Saksamaale, Poolasse, Rootsi, Baltimaadesse ja mujale põhjapoolsematele aladele. Praegusajalgi levib viinamäetigu eelkõige inimese kaasabil. Viinamäetigu kasvatati söömiseks juba Vana-Roomas. Viinamäetigu on kõige suurema kojaga tigu Eestis. Nii nagu inimestegi hulgas on pikemaid ja lühemaid, on viinamäetigude seas suuremaid ja väiksemaid. Täiskasvanud viinamäeteo 4,5–5 keermega koja kõrgus on 30–50 mm ja laius 32–50 mm. Niisiis ei saa nende täiskasvanuikka jõudmise üle otsustada suuruse alusel, vaid ovaalse kojasuudme serva järgi: kui see on pisut tagasi keerdunud ja tugev, moodustab huule ning värvunud valkjaks või valkjasroosaks, siis on teo lapsepõlv läbi saanud. Huul katab osaliselt kinni koja alaküljel asuva väikese naba. Tugevaseinalise koja värvus varieerub kollakaspruunist valkjashallini. Kojal võib olla kuni viis tuhmpruuni või pruunikasvioletset vööti, mis on sageli osaliselt kokku kasvanud. Eakatel viinamäetigudel on koja pealmine sarvkiht tihti elu jooksul maha kulunud ja selle all olev valkjas lubikiht selgesti näha. Looma näsajas nahk on kollakas kuni tumehall, paar lühinägelikke silmi asuvad ülemise tundlapaari otstes. Eelistab parasniisket ja hämarat keskkonda. Viinamäetigu elab meil parkides, aedades, salumetsades, eelistades poollooduslikke ja inimmõjuga piirkondi. Sööb rohelisi taimeosi, vilju, seeni. Ta vajab oma suure ja tugeva koja, samuti talikaane ehitamiseks rohkesti kaltsiumi. Samamoodi kui enamik maismaatigusid liigub ta aktiivselt õhtu- ja öötundidel, samuti vihmase ilmaga. Kuiva ja päikesepaistelise päeva veedab taimede varjus või kotta tõmbunult puudel, ka ehitiste seintel. Pikad põuaperioodid on eelkõige ohtlikud noortele tigudele, kuid ka täiskasvanud elavad põuaaja üle kotta tõmbunult, paremaid aegu oodates. Viinamäetigu võib elada kuni 10-aastaseks, ent looduses kohtab nii eakaid tigusid harva. (Eeltoodud tekst on refereeritud Annelie Ehlvesti artiklist ajakirjas "Eesti Loodus" (1995))