jõesilm

Jõesilm ei ole tegelikult kala, vaid hoopis üks meie päevini säilinud algeliste sõõrsuude klassi esindaja. Suu asemel on silmul sarvhammastega imilehter, nahk on soomusteta, pea külgedel on seitse paari lõpuseavasid. Selg ja küljed on metalselt läikivad tumehallid, kõht valkjaskollane. Võivad kasvada kuni poole meetri pikkuseks ja kaaluda kuni paarsada grammi. Silmud ei ole head ujujad, vaid liiguvad edasi maotaoliselt loogeldes. Eestis asustab jõesilm pea kõiki Soome lahega seotud jõgesid, kõige silmurikkam on Narva jõgi. Silmu püütakse tavaliselt sügisrände ajal, kui kalad üldse ei toitu - seetõttu pole ka vajadust sisikonda eemaldada; silmudel puudub ka sapipõis. Samuti tuleks külge jätta pea, seast peadeta silmud kaotavad röstimise ajal palju mahla. Jõesilm on kõrgelt hinnatud delikatesskala, kelle liha süüakse röstitult ja marineeritult. Elusad silmud tuleks puhastada kiiresti limast ja kirmest. Selleks kalla silmud suuremasse kaussi, raputa peale peotäis jämesoola ja sega läbi. Silmud surevad sooldumisel mõne minutiga. Nüüd sega neid hoolega ja tugevasti 20-40 minutit, kuni eralduv vaht roosakaks muutub. Seejärel tõmba silmud ükshaaval läbi peos oleva rätiku või köögipaberi, et eemaldada lima ja hingamisavadest eraldunud veri. Silmude levinum kuumtöötlemisviis on röstimine-grillimine. Seejärel silmud enamasti marineeritakse või säilitatakse tarrendis.