Mispel on astelpihlaka vili, viljad on väga kõvad ja hapud. Söödavaks muutuvad need alles kas pärast öökülmade saabumist või peale pikemaajalist säilitamist - läbikülmunud viljad on pehmed. Pehmenedes muutub viljakest kortsuliseks ja tumeneb; viljaliha muutub õunapüree sarnaseks.
Valminud astelpihlakaid võib süüa toorelt (nt koos juustuga), samuti võib valmistada astelpihlakaželeed või -veini.
Harilik astelpihlakas (Mespilus germanica) on algselt pärit Pärsiast, seda kasvatati Antiik-Kreekas ja Vana-Roomas. Viktoria-aegsel Inglismaal oli astelpihlakas samuti väga populaarne. Põhja-Kreekas Makedoonia piirkonnas on 'mousmoulia' (astelpihlakapuu) ja 'mousmoulo' (astelpihlaka vili) endiselt väga populaarne.