Ristlauk e. salukõdrik

Salukõdrik (ka 'ristlauk') on 20-100 cm kõrgune kaheaastane rohttaim ristõieliste sugukonnast. Vars on ruljas, alusel pisut karvane, alumised lehed neerjad, pikarootsulised, sügavalt täkilise servaga, keskmised varrelehed südajad. Õied on valged, õitseb maist juulini.

Kasvab paiguti Lääne-Eesti saartel ja põhjaranniku lehtmetsades, võsastikes ja parkides, aga väga levinud meil Eestis ei ole. Vanade viikingite lemmik!

Salukõdriku kasutamine:

Salukõdrikut kasutatakse maitse- ja ravimtaimena. Taime hõõrudes on tunda tugevat küüslaugu lõhna - sellest ka taime ingliskeelne nimi (garlic mustard). Kogu taim sisaldab vähesel määral eeterlikke õlisid, seemneis ja juurtes leidub glükosiid sinigriini, seemneis kuni 30% rasvõli.

Rahvameditsiinis kasutatakse lehti ja seemneid gangreeni, skorbuudi, soolenugiliste ja kõhulahtisuse korral. Peenestatud seemneist valmistatud plaastrit kasutatakse nagu sinepiplaastrit.

Maitseainena kasutatakse lehti küüslaugu ja seemneid pipra ja sinepiseemnete asemel. Prantsusmaal valmistatakse ristlaugu lehtedest salatit.

Nimetus teistes keeltes:

  • ingl. k  - garlic mustard
  • pr. k. l'alliaire, les fleurs blanches
  • sks. k. Lauchhederich, Knoblauchsrauke
  • it. k. L'Alliaria petiolata
  • soome k. litulaukka
  • taani k. løgkarse
  • norra k. løkurt
  • rootsi k. löktrav

Loe veel: