Seenekübar on hallikaspruun või pruun, kaetud 1-1,5 cm suuruste teravatipuliste katusekividetaoliselt paigutatud pruunide soomustega. Kübara allküljel on tiheda asetusega valkjas- kuni hallikaspruunid narmad. Seeneliha on valkjas, vürtsise lõhnaga. Valmivad septembris-oktoobris.
Kuulo Kalamees ja Vello Liiv kirjutavad raamatus "100 söögiseent" (Eesti Loodusfoto, 2007), et põdramokad on "noorelt tinglikult söödav; võib tekitada mao-soolehäiretega mürgistust".
Varasemates allikates on soovitatud seeni võis praadida (eelneva kupatamiseta).
Seen on mõrkjas, kuigi nooremate seente maitse on mahedam. Kupatamine aitab mõrkjat maitset vähendada.
Bulgaarias kuivatatakse põdramokad, jahvatatakse ja saadud pulbrit kasutatakse toitude maitsestamiseks.
Koreas tehakse sellest seenest seeneteed (neungi-cha, 능이차).
Norras kasutatakse vanu põdramokke villase lõnga värvimiseks.
Nimetus teistes keeltes: