Saksa veinid

Nii nagu Euroopa Liidu maades kombeks, jagatakse ka Saksamaal veinid kahte suurde rühma: lauaveiniks (Deutscher Tafelwein, Deutscher Landwein) ja margiveiniks (Qualitätswein). Lauaveine juuakse noorelt igapäevaveinina ning nende puhul ei märgita istanduse nime. Saksa veinipudelisildid on tihti väga teaberohked. Siinkohal mõned mõisted, mis võivad etikettidel ette tulla: * Auslese - veinid on tehtud küpsetest viinamarjakobaratest, milledest on välja korjatud kõik tooremad ja halvema kvaliteediga marjad. Need veinid on tavaliselt poolmagusad või magusad. * Beerenauslese - pruulitud üleküpsenud ja nn väärishallitusest nakatunud viinamarjadest. * Eiswein - valmistatud läbijäätunud marjade mahlast. * Erzeuger – valmistaja. * Erzeugerabfüllung – valmistaja enda poolt pudelisse villitud. * Grosslage – ühte veinisorti valmistavate talude ühendus. * Halbtrocken – poolkuiv (suhkrut kuni 18g/l). * Kabinett - vein on valmistatud tavalisel viinamarjakoristusajal korjatud marjadest. Enamasti 2. kvaliteediklassi veinidest kõige kuivemad. * Qualitätswein be-stimmter Anbaugebiete (QbA) - siia kvaliteediklassi kuulub enamus saksa margiveinidest. Margiveine pruulitakse Saksamaal kokku 13 piirkonnas ning neid valmistatakse teatud viinamarjasortidest, mis peavad olema kindla küpsusastmega. Nende veinide pruulimisel võib mahlale suhkrut lisada. * Qualitätswein mit Prädikat (QmP)- selle klassi veinidele pruulimisel suhkrut ei lisata ning neile on antud veel eriline kvaliteedikategooria (Prädikat). * Rotling – rosé vein. * Rotwein – punane vein. * Schaumwein – vahuvein üldiselt. * Sekt – QbA klassi vahuvein. Süss – magus. * Spätlese - vein on pruulitud tavalisest koristusajast hiljem korjatud marjadest. Ei pruugi tingimata olla magus. * Trocken – kuiv, suhkrusisaldus alla 9g/l. * Trockenbeerenauslese - veini tegemiseks on võetud vaid väärishallitusest nakatunud marjad. Eriline jook, mida pruulitakse vaid väga headel veiniaastatel. * Weisswein – valge vein. Kui sildile on märgitud viinamarjasort,näiteks Riesling, siis tähendab see, et kõnealuse veini valmistamisel pärineb vähemalt 85 protsenti mahlast nimetatud sordilt.