Kuigi muu Euroopa peab kogritsaid väga mürgiseks, hinnatakse neid Põhjamaades ja Eestis kui head kevadist seenehõrgutist. Nagu mürklid, kuuluvad ka kogritsad kottseente hulka, liudikuliste seltsi. Eestis on neist esindatud kaks liiki: kevadkogrits ja sügiskogrits. Esimene kasvab liivastes männikutes aprillist juunini, eelistades lagedamaid kasvukohti, kuhu paistab päike. Sagedamini kohtab kevadkogritsat metsasihtidel, talveteedel ja lagendikel üksikult või ka väiksemate rühmadena. Kevadkogritsa kübar on ebakorrapärase kujuga, sügavalt voldilis-kääruline, alumise servaga jala külge kinni kasvanud. Lihakas ja habras kübar on noorelt punakaspruun, muutudes vananedes kohvi- või mustjaspruuniks. Kübara sisekülg on sametjas valge, jalg valge või veidi punaka varjundiga. Kogrits on kuni 10 cm kõrge. Ettevaatust, kogrits on värskelt väga mürgine! Enne toidu valmistamist tuleb seened puhastada, valada üle külma veega ja jätta tunniks seisma. Seejärel valada leotusvesi ära ja kupatada seeni rohkes kergelt soolaga maitsestatud vees vähemalt pool tundi – keeduvett võiks vähemalt paar korda ka vahetada. Miite mingil juhul ei tohi kevadkogritsaid küpsetada mikroahjus, sest siis ei hävi mürkained ja raske mürgistus on vältimatu. Eri seeneraamatutes võib leida kogritsate kohta väga vasturääkivaid artikleid. Euroopas levinud algallikate põhjal peetakse kogritsat koguni väga mürgiseks ega soovitata üldse toiduks kasutada. Kevadkorgitsas sisalduv mürgine helvellhape lahustub keetmisel, aga teine mürkaine güromitriin jäävat alles. Viimane kaob seente kuivatamisel ja seda ka alles mitme kuu möödudes. Võib arvata, et mainitud mürkaine sisaldus sõltub paljus seene geograafilisest asukohast. Teine kevadine kogritsaliik on hiidkogrits (Gyromitra gigas), kes on heleda pruunikas-ookerja kübaraga ja kasvab lubjarikka mullaga segametsades okaspuukändude läheduses. Ta sisaldab samu mürkaineid mis kevadkogritski, kuid vähemal määral ja teda ei peeta nii ohtlikuks mürkseeneks kui kevadkogritsat. Seni on kogritsad olnud eestimaalaste seas ühed tuntumad ja eelistatumad kevadseened. Siiski leidub meilgi inimesi, kes on ka korralikult kupatatud kogritsa suhtes ülitundlikud – neil võib tekkida seedehäireid või ülitundlikkust.