Söögisoodal on toiduainetes mitmeid kasutusvõimalusi. Soodat kasutatakse taina kergituseks, sest tema mõjul suureneb küpsetiste maht, sisu muutub poorseks ja õhuliseks. Söögisoodat kasutatakse üldjuhul koos teiste happeliste ühenditega, peamiselt
sidrunhappega, küpsetuspulbrites. Kuivas pulbris reaktsiooni ei toimu ja süsihappegaasi ei eraldu. Siit ka selgitus, miks küpsetuspulber ei tohi säilitamisel niiskuda! Tavaliselt lisatakse söögisoodat neile küpsetistele, mille taina koostises on kas hapupiim, hapu mahl vm happelisi komponente. Eri toiduhapped (sidrun-, viin-, piimhape jne) neutraliseerivadki söögisooda. Hapete ja kuumuse koosmõjul ühend laguneb ning eraldub süsihappegaas. Söögisoodat ei tohi tainale üleliia lisada, siis jääb küpsetisele ebameeldiv kõrvalmaitse. Rasvase taina korral võib tulemuseks olla isegi seebi maitse ja kergelt punakas toon. Küpsetuspulbritega valmistatud pagaritoodete kohevus kipub kaduma, juhul kui neid sügavkülmutada ja hiljem üles sulatada. Tagasihoidliku valgendaja rollis kasutatakse loo nimitegelast teatud närimiskummides. Viimastes on söögisoodal teinegi toime. Nimelt tekitab söögisooda suus nõrgalt leeliselise reaktsiooni, mis pidurdab söömisjärgselt kujunevat happerünnakut. Ammutuntud-teatud roll on söögisoodal ka mitmete tervisevaevuste leevendajana. Nii on söögisoodat juba ammustest aegadest kasutatud liigse maos leiduva soolhappe neutraliseerimiseks. Probleeme põhjustab aga protsessis eralduv süsihappegaas, mis omakorda taasärritab mao limaskesta ja soodustab nii gastriini kui ka soolhappe erituse suurenemist. Seetõttu annab söögisooda tarvitamine näit maohaavade korral vaid lühiaegse valuvaigistava efekti, hiljem võivad valud isegi suureneda. Arvestama peab sedagi, et kõnealuse ühendi pidev liigtarbimine võib muuta vere pH normväärtusest leelisemaks! Liigtarbimisel võivad lisanduda teisedki ebameeldivused - iiveldus, isukaotus, okendamine, kõhuvalu jne. Siit kaks soovitust. Keemiline valem: NaHCO3
Foorum