Maapähkel e. hiina pähkel e. arahiis on Brasiiliast pärinev üheaastane liblikõieline kaunvili. Kultuuristamist alustati Peruus mitu tuhat aastat tagasi, praeguseks on aretatud üle kümne sordi. Tänapäeval kasvatatakse maapähkleid kõikjal troopikas, olles tihti peamiseks toiduseks. Maapähkli suurimad tootjad on Hiina ja India, ent maapähkel kasvab ka Eestimaal. Maapähklis on 60% õli, 25-35% valku, 6-10% süsivesikuid, samuti B-rühma vitamiine. Ka maapähkli valk on hästi omastatav. Õli sisaldab kuni 82% väärtuslikke küllastamata rasvhappeid, nendest letsiini 1400 mg/% (soodustab närvirakkude, südame, maksa jt. eluliselt tähtsate organite ainevahetust). Maapähklipiima (saadakse pähklijahu segamisel keedetud veega) soovitatakse juua mao- ja kaksteistsõrmiku haavandtõve korral, vastunäidustuseks on samade organite põletikulised protsessid. Nagu kõik pähklid, sisaldavad ka maapähklid suures koguses kaaliumi, eriti aga mangaani. Juba 5-10 mg mangaani ööpäevas tagab organismis normaalse kolesteriininivoo. Seega ei tee natuke maapähkleid kurja ka volüümikamale põhjamaalasele, pigem madaldab kui tõstab vererasva.
Riknenult ohtlik! Maapähklil parasiteerib hallitusseen Aspergillus flavus, mis toodab väga mürgiseid maksa kahjustavaid ja maksavähki põhjustavaid alfatoksiine - seega on riknenud ja hallitanud pähklite müümine ja kasutamine lausa kuritegu. Suuremas koguses säilivad maapähklid riidest kotis kuivas kohas 10-15oC juures paar aastat.
Maapähkleid süüakse toorelt või röstitult, neist valmistatakse õli, võid, halvaad ja lisatakse muidugi kondiitritoodetele.
Foorum