Longus lauk on pärit Kesk-Aasiast ja Siberist, kus see kasvab metsikult. Eestis tema populaarsus aina kasvab. Täiesti külmakindla ja vähenõudliku taimena sobib ta kasvatamiseks igas aias. Lamedad nartsissilehti meenutavad lehed alustavad kasvu kohe peale maa sulamist. Roosakad õied näitavad end kogu suve jooksul. Paljundada on teda sobilik kevadel kogumiku jagamise teel. Toiduks tarvitatakse longus laugu lapiklineaalseid, ovaalse tipuga 15–20 cm pikkuseid mahlakaid lehti, samuti ebasibulaid. Lehed on suure toiteväärtusega ja sisaldavad rohkesti vitamiine. Erinevalt talisibulast on longus laugu lehed mahlakad ja tarvitamiskõlblikud kuni hilissügiseni, maitsvaimad on need siiski suve esimesel poolel.
Foorum