Viirpuu on maailma üks liigirohkemaid taimeperekondi. Tema liike arvatakse olevat üle tuhande, kuid neid tekib pidevalt juurde. Kõigil liikidel on korrapärased viie kroonlehega õied. Neil õitel aga on alati üsna ebameeldiv lõhn. Viljaks on õunvili, millel on lihakas kest. Vahel on see söödav, kuid mõnikord õhuke ja mõru. Hariliku viirpuu viljad on suured ja veidi jahuse maitsega, seetõttu on talle rahva poolt ka jahumarjapuu nimeks antud. Need marjad on kasutamist leidnud kosutava söögipoolisena, aga ka ravimina. Ravimiseks sobivad sama hästi ka õied. Need mõjuvad eelkõige südamele. Viirpuust on abi saadud mitmesuguste südamehäirete ja liiga kõrge vererõhu puhul. Näiteks võtta üks supilusikatäis õisi klaasi keeva vee kohta, lasta mõni minut tõmmata ja jook valmis. Seda tuleb juua jahutatult, lonkshaaval klaas päevas südamekloppimise, kõrge vererõhu, peapöörituse ja peavalu korral. Marju võib samal otstarbel tarvitada kas toorelt, kuivatatult või teena. Tee aseainena on kasutatud ka noori lehti.