Mahedamaitseilisi ja kupatamata söödavaid oranži või punase piimmmahlaga riisikaid kasvab Eestis rohkem liike, kui keskmine seeneline eristada suudab. Kuuskede all kasvavad kuuseriisikas (Lactarius deterrimus) ja tumedama kübara pealispinnaga fennoskandia riisikas (Lactarius fennoscandicus). Mändi eelistavad porgandriisikas (Lactarius deliciosus), punasepiimane veririisikas (Lactarius sanguifluus), mitmenäoline varieeruv riisikas (Lactarius quieticolor) ja verkjas riisikas (Lactarius semisanguifluus). Kõik liigid on ühtviisi kupatamata söödavad, kuid porgandriisiskat peetakse eelnimetatutest hinnatuimaks söögiseeneks.
Enim levinud ja toiduks korjatud on neist siiski augustist hilissügiseni leiduvad kuuseriisikad ja porgandriisikad. Porgandriisikas eelistab liivaseid männikuid, ka luitemännikuid. Kuuseriisikat leidub pigem niiskemates kuusemetsades. Harvemini leiab mõlemaid okas-segametsadest. Algajal seenelisel on neid liike lihtne eristada jala järgi. Kübara suurus, toon ja muster võivad mõningal määral varieeruda, kuid porgandriisika lühike alt ahenev jalg on alati koobaslaikudega ning siresäärne kuuseriisikas alati koobaslaikudeta.
Foorum