Furšettlaud (pr ’fourchette’ – kahvel) Restoranides serveeritakse toitu mõningatel juhtudel nn furšettlaual. Eesti keeles võiks seda nimetada suupistelauaks. Selline serveerimisviis on eriti kohane suurte vastuvõttude korral, kui osavõtjate arv pole täiesti kindel ja kui lauasistumiseks ei taheta palju aega raisata. Kodus on selline lauakatmine sobiv mõnede tähtpäevade puhul, kui õnnitlejaid käib päev läbi, nende arv pole teada ja nad ainult lühikeseks ajaks sisse astuvad. Furšettlaud on selvelaud, millel toit on serveeritud nii, et seda saab püsti seistes süüa. Kõik toidud on valmistatud üsna väikeste suupistetena. Salatid ja pasteedid paigutatakse küpsistele, väikestele leivaviiludele, muretainakorvikestesse, leht- või keedutainakookidesse, tomatitesse, kurgiviiludele või salatilehtedele tillukeste suupistetena. Lihast ja kalast tehakse koos aedviljadega mitmesuguseid kombinatsioone. Vahel varustatakse iga toidukogus väikese orgi või kahvliga. Mõningaid suupisteid süüakse sõrmede vahelt, teisi kahvliga. Nuge selle serveerimisviisi juures ei kasutata. Suupistete valik peaks olema mitmekesine.
Foorum