Levinuim vürts Eestis, tegelikult pärit Indiast. Must, valge ja roheline pipar on kõik sama troopikas kasvava liaantaime marjaviljad. Erinevad piprad saavad oma nime küpsemisastme järgi. Pipraliaan annab oma esimese saagi kolmeaastasena. Kollakasvalged õied puhkevad India pipraistandustes juulikuus. Esimene saak korjatakse poole aasta pärast, kui viljad on veel rohelised. Nendest marjaviljadest saadaksegi
roheline pipar. Must pipar on pipraliaani poolküps mari. Viljad koristatakse siis, kui esimesed marjad hakkavad valmima, kui enamik on siiski veel rohelised. Marjad kuivatatakse koos koorega, mis kuivades muutub mustaks ja tõmbub valge südamiku ümber kortsu.
Valge pipar korjatakse siis, kui pipraliaani marjad on täiesti küpsed ja saavutanud punase värvuse. Marjad kooritakse - valge pipra kibedus ongi tingitud just puuduvast kooreosast, mis muidu maitset pehmendaks. Kõiki kolme piprasorti võib edukalt kasutada samades toitudes. Valge pipar sobib hästi keedetud kala ja liha maitsestamiseks, samuti suppidesse, valgetesse kastmetesse ja omleti juurde. NB! Vältige ülemaitsestamist! Must pipar on hea praetud kala ja liha, pruunide kastmete, konservide, marinaadide ja suppide puhul. Must pipar on eriti täiusliku maitsega. Musta ja valget pipart võib asendada rohelise pipraga. Rohelise pipra mahe maitse ei tekita ülemaitsestamisohtu ning roheline värv muudab toidu värvikirevaks. Rohelise pipra terad on nii pehmed, et neid võib purustada ka sõrmede vahel. NB! Piprateri on soovitav säilitada tervelt ja peenestada vastavalt vajadusele kas siis pipraveskis või uhmris.