Pihlakas

Pihlakad on tõeline vitamiinipomm - C-vitamiini ehk askorbiinhapet on pihlakas rohkem kui sidrunis, karotiini sisaldab samapalju kui porgand (9 mg 100 g kohta). Mineraalaineid on marjades umbes 4% (sh kaalium, kaltsium, magneesium, raud, jood). Aedpihlakaid jt magusamaitselisi pihlakaid saab kasutada kõikides toitudes ning hoidistes nagu jõhvikaid ja pohli. Parim aeg pihlakate korjamiseks on pisut enne öökülmade tulekut. Küpsed marjad tuleb panna puitkastiga jahedasse, 2-3-kraadisesse kuiva ja pimedasse hoiuruumi, kus nad säilivad hästi kuni pool aastat. Metspihlakad on üsna mõrudad ja on maitsvamad peale esimesi öökülmi. Moosi valmistamiseks hoida eelnevalt marju ööpäev sügavkülmas. Marjad keedetakse eelnevalt katki ja lisatakse seejärel suhkur. Siirupisse keema asetatud marjad tõmbuvad krupsu ja muutuvad kõvaks. Võib valmistada ka teravamaitselist kastet ja ketšupit. Ärme unustame valmistamast ka arooniaäädikat. Pihlakas sobib purki ka salatina iseseisvalt või õunte, pohladega. Siis surutakse marjad eelnevalt katki suhkruga. Keedetakse tasasel tulel 30 min. Maitsestada lõpus apelsinikoore või mahlaga. Purkidesse valatud salat suletakse õhukindlalt. Salat on ideaalne külma prae ja ulukiroogade juurde. Pihlamari sobib nagu iga teine mari putrudesse, suppidesse ja praadidesse (uluki- ja lambaliha hautistesse).