Ehkki orhideeliste sugukonna ainsa söödava esindaja vanilli ehk vanilje kodumaa on Mehhiko, siis tänapäeval toodetakse ühte kvaliteetseimat vanilli Madagaskari saarel. Euroopasse jõudis vanill 1520. aastal maailmarändur Cortezi kaudu. Algselt kasutati seda vaid koos kakaoubadega Chocolati-nimelise joogi valmistamisel. Alates 1602. aastast on vanill omaette tunnustatud maitseaine. Küpsetamisel ja toiduvalmistamisel kasutatakse vanillitaime vilja - hernekauna meenutavat mustjaspruuni kupart, mida enne tarbijani jõudmist mitmeti töödeldakse. Protsess võtab aega 3-6 kuud ja 5 kilost korjatud vanillikaunadest saab vaid 1 kilo tarbimiseks sobivaid vanillikaunu. Kupar tuleks pikuti katki lõigata ja kupra sees olevad seemned noaga lahti kaapida ning koos kaunaga retseptis täpsustatud moel kasutada. Loodusliku vanilli lõhnabukett on tunduvalt sügavam kui vanilli sünteetilise aseaine vanilliini oma, ent viimane on palju odavam. Kauplustes on lisaks vanillikaunadele saadaval ka vanilliekstrakt ja vanilliiniessents. Muide - vanillisuhkrut saab ise lihtsalt valmistada, kui panna üks-kaks vanillikauna kinnise suhkrupaki sisse üheks nädalaks (raputa purki kord päevas, et suhkur ühtlaselt maitsestuks).