Fondüü tähendas algselt Šveitsis levinud kastet, mida valmistati sulatatud juustust ja serveeriti laual kuumendataval alusel keedunõus. Esialgu valati seda kastet leivale, hiljem hakati leiva- ja saiatükke pika kahvli otsas kastme sisse kastma. Prantsusmaal keedeti fondüü tomatitest, lisades mitmesuguseid maitseaineid. Praegu on fondüü nimetus laienenud ka laual rasvas küpsetatavaile liha- ja kalatoitudele, mille õigem nimetus oleks fritüür. Jaapanis on selline toit tempura. Fondüüseade koosneb metallkandikust, kütteseadmest, keedunõu alusrestist ja madalast vask-, malm- või emailkeedunõust. Alumiiniumnõu selleks ei sobi, sest see kuumeneb ebaühtlaselt. Toiduainete hoidmiseks on pikad kaheharulised kahvlid või näpitsad. Iga lauasistuja ees on kausike maitseainete või lisandi jaoks ja taldrik toidu või söögiriistade jaoks.
Foorum