Postitusi: 1
Tiitel: Kokaõpilane
2013-02-27 21:16:54 |
[b]VÕISTLUSTÖÖ NR 90 (MAGUS)[/B] Mustasõstra kook mustikasuhkru all Mäletan, et väiksena ei sallinud ma silma otsastki musti sõstraid. Need olid minu jaoks kibedad ja mõrud. Kui aga 2009 Eestisse tagasi naasin pärast kaheksat aastat Hispaanias, tundusid need marjad mulle asendamatud kodutunde tekitamisel. Tordi sõber ma endiselt ei ole, seega valmis isamaa jaoks hoopiski kook, mida sai paljude teiste pidulauasöökide järel hea maitsta. Inspiratsiooni selle koogi jaoks sain kokaraamatust "Maru maitsev maailm", kus oli retsept mustikakeeksist, mille taignasse olid lisatud ka riisihelbed ja võimalusel valge šokolaad. Vahetasin siis mustikad mustade sõstarde vastu ja riisihelbed kaerahelvestega, valge šokolaadi jätsin üldse välja. Taigen oli tavaline keeksitaigen. Vahustatud või suhkruga, munad, jahu, vanill (siinkohal pole vahet, kas suhkur, ekstrakt või kaun, peaasi, et hea oleks), veidi soolakest ja küpsetuspulber. Mustad sõstrad võtsin juba varem sügavkülmast sulama. Minul oli tegu tervete marjadega, aga idee poolest sobiks ka toormoos. Taignale lisasin värvi mustikatega. Viskasin peotäis või paar potti koos veega, keetsin väheke ja panin siis viljaliha ja veidi tekkinud mahla taigna kaussi, segasin veidi, aga mitte täielikult. Võiga määritud koogivormi põhja servadesse asetasin terved mustad sõstrad, valasin veidi tainast peale kuni pool vormi oli täidetud, kallasin kihi musti sõstraid ja täitsin vormi ülejäänud taignaga. See kupatus läks 180 kraadisesse ahju tunniks, pärast mida kontrollisin küpsust ning lasin veidi veel ahjus "podiseda". Kuna küpsetuspulber paisutab kooki, oli vormi kohale tekkinud mõnus pallike, mille lõikasin tuimalt vormiservaga tasa, et saaks kooki tagurpidi asetada ja kaunistada. Mina kaunistasin oma koogi tuhksuhkruglasuuri ja karamelliga. Lillat glasuuri sain samuti mustikate abil. Ülejäänud mahl, mis oli potti tekkinud sai siis tuhksuhkruga segatud nii, et tekkis vedelik, mis jahtudes tahkus. Nii see tegevus kui ka paljud teised said mul tunde järgi tehtud, mistõttu ka retsept nii täpne olla ei saa. Lisaks lillale glasuurile tegin ka valget, millega sai peale kantud tagasihoidlik muster. Kokkuvõttes sai seda glasuuri parasjagu julgelt pandud. Karamelli sain suhkru pruuniks sulatamisel ja selle niristamisel külma vette. Tekkinud "kujud" purustasin koogi peale. Kõige lõpus lisasin veel mustsõstraid peale ja ilus "tort" valmis. Olles seda kooki nüüd maitsta saanud võin öelda, et musti sõstraid võib julgelt juurde panna. Mina ei julenud neid nii väga sisse toppida, sest kartsin haput maitset, aga tegelikult oleks seda võinud isegi rohkem olla. Kooki on lihtne ka näpu vahel süüa ja tee kõrvale pugida. |